Mina, meie ja fotograafia

Kuu: märts 2016

Pikk nädalavahetus algas neljapäeval

Pikk nädalavahetus algas neljapäeval

On teatud aspektid, mis panevad Saksamaad ikka armastama. Näiteks on siin riigipühasid tunduvalt rohkem kui Eestis. Praegu Karli saab kodus olla neli päeva järjest, mis teeb nädalavahetusest nagu minipuhkuse. Pikk nädalavahetus sai alguse juba neljapäeval, kuna Karli tuli poolest päevast koju. Käisime vene poes, mis on […]

Munade värvimine

Munade värvimine

Iga aasta olen mune värvinud. Karli pole sellest kunagi väga huvitatud olnud, nii olen seda teinud nii mõnedki korrad täiesti üksi. See aasta plaanisin esialgu Itil lasta näpuvärvidega munadele joonistada aga otsustasin, et ehk on tal hoopis põnevam kui teeme sibulakoortega värvitud munad. Munad tõime […]

Kuidas ma oma “tassi” täitmas käisin

Kuidas ma oma “tassi” täitmas käisin

Nagu ikka kolides, ei oska kõigele isegi mõelda, millised üllatused võivad ees oodata. Lisaks kõigele muule, mis meil siin alguses toimus, kukkusid mul peast ära pooled juuksed. Eestis olin saanud juuksed väga paksuks, läikisid, olid terved ja no full of life. Olles mõnda aega siin olnud sain aru, et vesi on väga väga kare. Esiteks muutus värv päris tugevalt ja järgmiseks hakkas juukseid välja langema peo täite viisi. Kohutav.

Kuna meil siin toimus parasjagu kõike muud olulisemat, siis olid juuksed viimane asi, millega oli aega või tahtmist tegeleda. Panin patsi oma alles jäänud hiiresaba ja kõik. Mõtlesin, et küll ükspäev otsin juuksuri, kes kõige sellega tegeleb. Aga selle juuksuri otsinguni ma ei jõudnud ega jõudnud. Karli oli 2 kuud ju Hispaanias, siis poleks niikuinii kuskile saanud. Edasi oli jälle midagi muud. Vahepeal otsustasin ise värvida, mis lõppes täieliku esialgu küll täieliku katastroofiga aga peale roosa tooni panemist, siiski hästi. Siis käisin Eestis juuksuris juba.

Pikajutu kokkuvõtteks leidsin lõpuks salongi, kuhu otsustasin minna. Läksin aega kinni panema ja selgus, et sealne inglise keele oskus oli pea olematu. Olen mõelnud kui lihtne on elada suures riigis, siin võid leida töökoha ainult saksa keele oskusega ja kõik. Eestis pead nii kõnes kui kirjas oskama veel seitset keelt, enne kui keegi sind jutule võtab üldse. Salongis asus üks lahke klient kohe tõlkima, sain omale aja kirja, kuigi ega mind eriti sõbralikult seal ei koheldud. Järgmine päev olin juba oma aega tühistamas, kui Karli ikka tungivalt soovitas seda mitte teha. Olgu, ei tühistanud aega. Läksin. Pärast olin õnnelik:)

Põdeja nagu olen, muretsesin kõige pärast. Äkki nad ei saa aru ja lõikavad mu juuksed maha. Äkki juuksur värvib väga inetult. Äkki mind koheldakse seal nagu teisejärgulist puuduliku keele oskuse tõttu. Äkki…äkki…äkki…ja ikka tuli alati lõpuks mõte, et äkki ei peaks minema.

Jalgade värisedes läksin kohale. Juuksur tõesti ei osanud inglise keelt väga hästi aga saime ilusti kõik räägitud. Mina oma hädise saksa keelega ja tema veidi parema inglise keele oskusega ajasime isegi juttu. Juuksuris käimine on nagu teraapia. Ma ei tea, mis seal on aga kui juuksur on tore, soeng tuleb ilus, siis saan sealt alati palju positiivset energiat juurde. Ühesõnaga mama was happy🙂

2016-03-16 18.12.17

Aitäh

Siis kui tegevused saavad otsa

Siis kui tegevused saavad otsa

Eelmine nädal avastasin äkki peale hommikusööki, et istun diivanil ja igavlen. Ei mäletagi seda aega enam, millal ma seda teha sain. Pea 2 aastat pole mul õnnestunud tööpäeviti kohvi soojalt juua või sööki rahus lõpuni süüa ja äkki on igav. Ma olen unistanud igavlemisest lausa. […]

Hollandist

Hollandist

Hollandi piirini on meilt sõita autoga umbes 15 minutit. Olen vist ennegi maininud, et kui Saksamaal on pühapäeviti poed kinni, kuid oleme unustanud midagi vajalikku osta, siis pole mingi probleem sõita Hollandisse toidupoodi, mis võtab vähem kui 20minutit aega. Nagu öeldakse – muru on rohelisem, […]

Fotograafile viitamine pildil

Fotograafile viitamine pildil

Ma usun, et iga fotograafi jaoks on suur tunnustus, kui tema pildid pannakse sotsiaalmeediasse üles ning need koguvad palju kiidusõnu. Mina tunnen ennast alati väga tunnustatult. Kuna olen tegelikult maailma jaoks täiesti tundmatu ning kui nende piltide üles panemisel pole viidatud mulle, siis on igakord kahetised tunded. Ühtepidi on meelitav, kui minu tehtud teos kogub palju “like”-e aga samas kui mitte keegi ei tea, et see minu tehtud on, siis teeb jällegi veidi kurvaks.

Alates sellest ajast kui käisime kõige esimsel pildistamisel olen ise alati pannud pildile juurde, kes on piltide autor. Ma isegi ei mõelnud mingitele autoriõigustele, vaid mulle tundus see loomulik teguviis. Esiteks tahtsin ise teha fotograafile nö reklaami, sest teadupärast kõige parem reklaam on see mis liigub soovitustena. Teiseks olin veidi uhke, et käisin sellise imelise fotograafi juures. Muidugi ma ei arva, et need inimesed, kes minu juures on käinud kuidagi häbeneks seda. Pigem ei tulda selle peale ja teadmatusest jäetakse viide lisamata.

Kogu see teema on mu peas keerelnud juba mitu kuud. Lõpuks sattusin ühe fotograafi kirjutad jutu peale autoriõigustest, selle leiate täies mahus SIIT

Aga kes ei viitsi tervet juttu läbi lugeda. Siis kõige olulisem osa minu, kui fotograafi jaoks, on sealt see:

“Kokkuvõtteks: Jah, kui kasutate minu fotosid, peab foto all olema minu teose autori nimi ehk Katri Korbun. Vahet pole kus keskkonnas või ajakirjas või kusiganes see pilt levib. Võite muidugi panna juurde ka instagramis @katriphotography, Facebookis Katri Korbun Photography jne.”

Minu puhul siis Facebookis viide incaojamae.com lehele või siis minu siinsele blogilehele.

Antud jutt ei ole kellegi suunas kuidagi halvustavalt mõeldud, pigem tundub mulle, et kui sellest ei kirjuta ning inimesed ei tea, siis ei tasu mul ju ka nuriseda. Usun, et väga suur osa, isegi ei mõtle sellistele nüansidele.

Ilusat nädalavahetust!

Aitäh

facebook-icon-logo-vector

 

 

 

Iti Krit tegi kunsti

Iti Krit tegi kunsti

Itile hirmsasti meeldib joonistamine. Siiani on joonistanud ainult pliiatsitega. Pooled korrad paberile, pooltel kordadel tundub põnevam oma lauale maalinguid teha. Ega ma pole eriti keelanud ka, tema oma laud. Seintele või kuhugi mujale joonistamisega pole meil probleeme olnud. Veel. Kuna Iti juba nii suur joonistamise huviline […]

Erilised tähtpäevad

Erilised tähtpäevad

Kunagi olin üks neist, kes ironiseeris igasugu tähtpäevi. Sõbrapäev oli imal, naistepäev oli lihtsalt kummaline naiste ümmardamise päev, sünnipäevad ei meeldinud lihtsalt niisama jne jne. Ilmselt on mind muutnud vähem irooniliseks, vähem sarkastiliseks ning tunduvalt pehmemaks meie pere. Ja just Iti on muutnud mu vaatenurki […]

Meet the real Rapunzel and Snow White in one person!

Meet the real Rapunzel and Snow White in one person!

See idee sai alguse veidi teise laadsest pildist, mis jäi mulle silma ühe fotograafi lehel. Pilti näeb SIIN. Kuna minu puhul helisevad siiski ingli tiivad ja taevakellad valge värvi peale, siis tekkis mõte teha sarnase taustaga aga valged pildid.

Maarja oma muinasjutulise välimusega on just õige modell ning saanud tema nõusoleku, tuligi asuda teostama ideed. Idee muidugi veidi settis minus, kasvas ajaga ning elas üldse oma elu kui pildistama hakkasime.

Kohe eriti nautisin loomuliku valgusega pildistamist. Õnneks lähevad ilmad ilusamaks ning saab üsna varsti üldse oma sammud õue seada. Aga seekordsete piltidega olen ise väga väga rahul.

Ausalt – IMELINE!

 

DSCF6422

DSCF6449

DSCF6472

DSCF6508

DSCF6514

 

 

Blogi postituse lõpp_3

facebook-icon-logo-vector