Mina, meie ja fotograafia

Kuu: oktoober 2016

Anni

Anni

Pole vist väga palju külalisi praegu, kes lahkuks meilt ilma piltideta. Käisime Karli ja Itiga vanalinnas jalutamas ning avastasime, et autodele parkimiseks on avatud üks hoov, mis varasemalt on kinni olnud. Sealne ümbruskond on üsna räämas aga see koht ise on minu meelest ideaalne pildistamiseks. […]

HAAG

HAAG

Sõit Haagi polnud meil kodust õnneks eriti pikk. Kokku sõitsime vist umb 3h. Iti magas pool teed, koer hingeldas oma puuris terve auto õhu ära, meie Karliga rääkisime juttu ja õigepea olimegi kohal Haagis. Holland on mulle alati tundunud selline koht, kus võiks elada järgmiseks. […]

Natukene ühest ja natukene teisest

Natukene ühest ja natukene teisest

Elu on läinud igapäevaseks. Pole enam nii suur sündmus kui käivad külalised või kui ise liigume ringi. Ja nii on ka siin blogis jäänud kuidagi vaiksemaks. Pigem on postitused minu mõtetest kui meie tegemistest. Keegi võiks iga nädal mulle öelda teema, millest kirjutada:)
Lisaks olen kuidagi raamatute lugemise lainel ja nii pühendan päris palju vabast ajast just lugemisele. Varem olin väga aktiivne blogide lugeja, nüüdseks on mõni üksik jäänud, millel ikka poolenisti silma peal hoian. Samas muidugi on minu vaba aega üsna väheseks jäänud, kuna Iti ei maga enam lõuna und iga päev. Mis omakorda tähendab, et päevasel ajal pole enam minu aega.

Mõni päev tagasi läksid meilt külalised ära. Külas oli perekond kahe poisiga. Sellised poisid, kes on super toredad. Iti jooksis nendega kambas ringi. Küll mängiti koos ninjasid ning teine hetk kärutati nukuvankrit ringi. Vist iga lapsevanem kahtleb vahel endas ning mõlgutab mõtteid, kas kasvatustöö kulgeb ikka õiges suunas, siis sellistel hetkedel näen, et kõik on täpselt nii nagu olema peab. Süda on rahul.

Umbes pool meie Saksamaa ajast on läbi ja vaikselt mõtleme tagasi tuleku mõtteid. Mõnikord ootan seda aega, sest siis ju saab minu elu hoo sisse. Ilmselt tagasi olles igatsen seda rahulikku aega taga jälle. Nagu ikka alati tundub see parem, mida pole. Tegelikult nii hull ka asi pole. Me oleme siinse eluga üsna rahul hetkel enamjaolt.

Viimasel ajal olen hästi positiivset tagasisidet saanud oma postituste kohta. Näen küll statitikat palju lugejaid käib aga minu lugejad on nagu ma ise teistes blogides – vaiksed lugejad, mitte eriti suured kommenteerijad. Aga on tõesti tore olnud, et osa teist on mulle isegi personaalselt kirjutanud ja kaasa mõelnud. Esiteks on see toetus mulle olulisem ilmselt kui te ise arvata oskate. Teiseks teeb mind rõõmsaks nähes, et keegi mõtleb kaasa minuga ning mõistab mu vaatenurka. Kolmandaks saavad numbritest päris inimesed. Ma näen, kes mu blogi loevad. Kusjuures enamus on minu jaoks suur üllatus. Ma isegi ei tea, kuidas te siia tee leidsite aga tore, et jääda otsustasite:)

Muide homme sõidame mõneks päevaks Hollandisse terve perega mere äärde, võtame isegi Betti kaasa. Karlil on seal tööasju teha ja meie lähme niisama elu nautima. Usun, et saab tore ja põnev olema. Eks püüan hiljem kirjutada, kas vastas kõigile ootustele.

Lisaks peaks jätkuvalt võtma ette selle lehe uuenduse aga ma ei oska teatud asju teha. Kui keegi minu lugejatest on kodulehti teinud ja oleks valmis mind veidi nõustama, siis palun anna endast teada. Ma oleks ülimalt tänulik.

 

dscf3009

 

Jälle minu mõtete jada

Jälle minu mõtete jada

Mul oleks justkui identiteedi kriis või äkki hoopis varajane keskea kriis. Jumal seda teab. Ma ei taha siia blogisse kirjutama tulla oma pahuraid tujutsemisi või pidevaid eneseanalüüse. Aga absoluutselt iga muu teemaline postitus, mida alustan, piirdub 2-3 lausega.  Seejärel läheb mu mõte läheb uitama ning […]