Mina, meie ja fotograafia

Kodune pildistamine

Nagu varasemalt kirjutanud olen, siis vahepeal oli mul õde oma vanema pojaga nädala meil külas. Eks sellest ka eilne veidi kurvameelsem postitus, et nad läksid ära. Meil oli tõesti tore nädal! Neile ümbrust näidates avastasin ise uusi kohti, millest said vaieldamatud lemmikud. Püüangi vähe haaval kirjutada, mida tegime ja kus käisime.

Juba enne nende siia saabumist tahtsin kindlasti õde pildistada. Kuna olen veel väga ebakindel, siis ei julge võõraid modelle pildistada. Oma inimeste peal on hea harjutada. Päevad läksid ja kogu aeg oli muid tegemisi nii palju, et alles õhtul tuli pildistamine meelde. Eelviimasel päeval leppisime juba hommikul kokku, et niikui Iti uinub, siis teeme väikse sessiooni aias. Itiga koos pole lihtsalt võimalik pildistada ja ilma temata kaugemale minna ei saa. Aga meie pisike aed ajas asja täitsa ära. Pildid tulid oodatust paremad. Õppisin natukene oma kaamerat ka rohkem tundma, mille üle on mul ülimalt heameel.

Muidugi reaalsuses uinus Iti ja mitte siis ei läinud me kohe aeda, vaid alles hakkas sättimine. Õde tegi kiire meigi, vaatasime koos riided. Kuna juuksed polnud veel pesust kuivanud, siis sirgendada ei saanud ja tuli alternatiiv mõelda. Kaks punutist ajasid asja suurepäraselt ära. Paari lõksuga kinni ja valmis mu modell oligi. Õues oli kohutav ilm, sadas vihma ja oli jube sombune.
Aga nagu keegi kunagi on öelnud – õppimiseks ei tasu valida ideaalseid pildistamise tingimusi ja fotomeigiga viimseni sätitud inimesi, vaid ikka ennast proovile panna, sellega õpib tõeliselt. Kui sellisest mõttest lähtuda, siis olen ma õigel teel:)

 

DSCF1366 DSCF13742015-10-25 01.41.55DSCF1419 2015-10-25 01.32.13DSCF1429 DSCF1439 - Copy DSCF1381DSCF1466 DSCF1475

 

Head aega

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga