Erinevalt Iti sünnipäevast, mille tähistamine oli väga ära planeeritud ja suhteliselt suurejooneline, siis Karli sünnipäeva tähistamine oli väga tagasihoidlik.
Ei äratanud teda keegi küünalde ega lauluga. Kuna Iti magas kehvasti ja mina ise ka, siis oli selleks hommikuks juba energia otsas.

Karli ütles hommikusöögil, et tahab minna sushit sööma kuhugi. Ilm oli ilus ja panin selga ainult õhukese pluusi, mõtlemata et oleks ju võinud jaki ka kaasa visata aga minek läks kuidagi kiireks ja segaseks. Karli isa oli meile tulnud ning sõitsime koos Tallinnasse. Kuna iga üks meist oli omale lõhna peale pannud rohkem kui mõistlik, siis sõidu ajal läks minul süda pahaks kogu kooslusest. Ei tahtnud nagu üle auto öelda ka, et kuulge mul iiveldab sellest parfüümi üleküllusest. Püüdsin viisakalt laveerides näidata hoopis Itile, kuidas auto aknad lahti käivad:)

Karli isa läks oma teed ning meie suundusime Karli sõpra peale võtma. Muidugi otsustas just siis Iti magama jääda ning tuli kiire plaani muutus teha, võtsime hoopis sushit kaasa ja läksime Kadriorgu piknikule. Vaatamata päiksele oli tuul üsna jahe ja mina ju olin oma õhukese pluusiga. Ei taht nagu hädaldada ka, Karlil oli ikkagi sünnipäev ja ma võiks ise veidi mõelda, et omale soojemaid riideid kaasa võtta.

Kadriorus käis Iti muudkui ringi ja hüüdis  – pardid uuu kus olete?!:) Parte oli seal üksikuid näha kahjuks.

Edasi teatas Karli, et tee viib Raplasse tema ema juurde. Tunnike sõitu ja olimegi kohal.

Vaatamata sellele, et Iti mängis, jooksis ja tegutses, oli ta teistmoodi. Kogu ta olemine oli kuidagi ärev ja veidi ehk kurb isegi. Ei teagi, kas see Eestisse minek ja seal selline sagimine on lapse “väntsutamine” või ongi õige talle näidata juba praegu, et elul on erinevaid tahke – kord oleme rutiinselt kodus nädalate viisi ja järgmisel hetkel on kõik vastupidine sellele.

Kuigi jõudsime tagasi koju suht hilja, nõudis siiski Iti veel mamma juurde ehk siis minu ema juurde. Läksime istusime sealgi veidi veel ja päev saigi otsa. Olin terve päeva külmetanud oma rumalusest. Vaadanud murelikult Itit ja samal ajal püüdnud Karli sünnipäeva siiski teha nii toredaks kui sai.

Kuna Karli ütles, et me midagi erilist ei tee jäi ka fotokas koju. Juba Tallinnasse jõudes kui jutt läks pikniku peale kahetsesin hirmsasti seda. Oleksin ikka pidanud kaasa võtma, oleks tahtud seda kõike ju jäädvustada. Nii pidime läbi ajama telefoniga pilte tehes.

Järgmisel päeval olime oodatud Iti sõbranna Simone sünnipäevale.

2016-05-06 14.15.23

2016-05-06 14.41.47

2016-05-06 14.52.50

Aitäh

 

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga