Mina, meie ja fotograafia

Asja ajamine suures organisatsioonis

Kuna oleme välisteenistuses, siis ei piirdu meie paberimajandus ainult Saksamaa sissekirjutamisega või siinsete asja ajamistega, vaid peame ka ennast selles suures organisatsioonis igatepidi ära registreerima ja kõiksugu id-kaarte tegema. Üks on üheks asjaks, teine teiseks aga kokku tuleb neid päris mitu.

Algasid meie sõidud kõige lähemast, Geilenkirchenist, mis asub meie linnakesest veidi üle 100km kaugusel, kuhu sõitsime umbes tunni. Järgmiseks oli veidi pikem sõit ja seekord üle piiri Hollandisse, Brunssumisse, kuhu sõit kestis juba pea 2h. Ja kõige kaugem sõit kodust oli täna, mis oli Spangdahlemisse ning sõitsime sinna 3h.

Arvestades, et Iti ei kannatanud Eestis tihti Keilast Tallinnassegi sõita, vaid poole tee peal oli juba suur nutt lahti, siis siinsed käimised on olnud üle ootuste okeid. Täna startisime juba kell 7 hommikul, tõstsime Iti tudukaga autotooli magama, et ta viimased tunnid magaks sõidu ajal. Kõik kulges ilusti ning 2h sõidust oli preili unedemaal. Viimase tunni oli ärkvel ja kallistas mu kätt, nagu see tal kombeks on. Koht kus käisime kuulus ameeriklastele ja nendel on terve oma linnak seal. Ajasime oma paberid korda ning edasi oli puhas lõbu. Käisime söömas ning shoppamas. Ma olin nagu väike laps kommipoes. Kõik need asjad olid need, mida olen vaadanud enamus kodulehtedelt ja pinterestist. Oeh…oleks vaid rohkem aega olnud aga Itil tuli lõuna une aeg peale ning oligi õige aeg suunduda taas oma kolme tunnisele sõidule koju.

Hollandis käies ühendasime kaks asja, käisime tegime omale järjekordse id-kaardi ning samas ka kiire visiidi mööblipoodi, kust on saabumas kogu meie tellitud mööbel. Nimelt tahtsime katsuda üle, milline madrats voodisse sai tellitud.

Enne kui ma Karlit ei tundnud arvasin, et sõjaväes käib kõik range korra järgi ja on väga paigas kogu asja ajamine. Peale seda kui olen seda elu vähe lähemalt näinud, olen aru saanud et päris nii range see kord ikka pole.
Siin on aga organisatsioon veel miljon korda suurem, kui meie pisikeses Eestis. Ja see on lausa jabur, kuidas sõidame sadu ja sadu kilomeetreid maha, et näiteks teha omale üks kaart. Muidugi on meid ju Eestis ära poputatud selle digiallkirjastamisega, mida siin ju pole. Ma ei hakka detailselt kirjeldama kogu organisatsiooni hierarhiat, miks me peale sõitma just nendesse kohtadesse. See jutt veniks väga pikaks ja igavaks. Aga iga üksuse osa asub kuskil erinevas kohas, kuhu oleme pidanud kohale sõitma, sest ei ole olemas interneti teel dokumentide tegemist.

Pika hädaldamise lõpuks ütlen, et tänane sõit oli vaatamata pikkusele, kõige toredam. Sõit kulges läbi ilusa maastiku, erinevate külade ja vahepeal tõusime nii kõrgele, et sõitsime pilvedes. Nii et omamoodi oli see tore perepäev meil:)

2015-08-27 16.46.37-1 2015-08-28 09.11.44 2015-08-28 13.16.35-2 2015-08-28 14.50.29-1 2015-08-27 15.30.16

 

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga