Mina, meie ja fotograafia

Autor: inca

Head asjad väärivad ootamist:)

Head asjad väärivad ootamist:)

Saabus lõpuks minu kaua oodatud kaamera. Saksamaale omaselt läks taas 2 nädala asemel pea kuu aega aga sellega tuleb lihtsalt leppida, et siin need asjad nii käivad. Kaamera valikut ei teinud ma päris ise ega ka mitte üksi. Esiteks ei tea ma tehnikast midagi (sh […]

Meie elu siin

Meie elu siin

Ei saaks öelda, et kõik need juhtumid, mis mind/meid siin tabavad oleks otseselt seotud Saksamaaga aga Eestis selliseid probleeme polnud. Nii ikka olen vaikselt oma peas alati süüdistanud siin olemist. Keegi või miski peab ju süüdi olema:) Laupäeva hommikul tahtis mu telefon tarkvara uuendust teha. […]

Post ID: 201

Siin, Saksamaal, tekib vahel tunne et teatud asjad on väga ajast maas võrreldes Eestiga. Muidugi mõistan, et Eesti on väiksem ja uuendusi on tunduvalt lihtsam seetõttu sisse viia aga siiski on see siinne seis kohati üllatav. Toon mõned näited, mille peale tahaks nutta aga natukene on naljakas ka.

Tahtsin oma ebay parooli ära vahetada. Selleks oli vaja kinnitada oma andmed koodiga, mida oli võimalik saada kahel moel. Üks võimalus oli saada see sms-i teel ja teine postiga. Kuna mul telefon laadis teisel korrusel ja ise istusin all, valisin teise variandi. Ilmselgelt ootasin ma seda oma e-postkasti aga kui seda ei olnud veel järgmiseks hommikuks mu kirjakastis, kinnitasin siiski oma andmed sms-i teel saadudu koodiga ning unustasin juba selle vahejuhtumi. Üllatus oli päris suur kui 4 päeva hiljem saabus mulle paberkandjal kiri postkasti ebayst koodiga.
Sarnane lugu oli kui soovisime oma interneti ruuteri parooli vahetada. Nad tahtsid uue saata paberil postiga, loobusime sellest suurepärasest võimalusest ja elame edasi oma olemasoleva parooliga.

Mitte ühtegi dokumenti ei saadeta e-postiga, vaid kõik tuleb ise oma käega kohale viia või heal juhul postiga saata. Postist kahjuks vahel kaovad asjad, nii et kindlam on ikka ise kohale minna alati. Seda ka muidugi, kuna siin ei tunnistada digiallkirja.
Vahepeal oli meil Eestist paari dokumendi vaja. Kui muidu tundus mulle paberite taga ajamine igav ja keeruline, siis seekord ma lausa nautisin millise kergusega ja kiirusega see käis.

Kodu interneti pakett on meil võetud täiesti okei kiirusega ja eeldatavasti oleks pidanud töötama suurepäraselt. Reaalsuses juhtus nii, et kui näiteks tahtsid mõnda lehte avada, siis keskmiselt õnnestus see alles viiendal korral. Sinnani ütles, et inteneti levi puudub või leht pole saadaval. Jumal tänatud on just see minu abikaasa valdkond. Peale ühte õhtut arvuti ja ruuteri vahet käimist Karlil ning internett töötab imeliselt. Kui oleksin näiteks üksi siin sellises olukorras, siis istuks jätkuvalt refreshides lehti ja mõeldes, et kuidas need sakslased veel saavad nii sõbralikud ja rõõmsameelsed olla, kui nad ei saa isegi googeldada vajalikke asju:)

Kõik need seigad panevad hindama Eestit tunduvalt kõrgemalt. Iseenesest on see tore. Ise tahtsin ju näha eemalt oma elu ja mida ma võtan liiga iseenesest mõistetavana. Nii et palun – ise soovisin seda kõike:)

Head aega

 

Püüan tubliks hakata

Püüan tubliks hakata

Juba Eestis otsustasin, et siin olles pean võtma ette oma kehakaalu ja vormiga. Kaalus vist polegi nii väga asi aga ma hirmsasti tahaks tagasi oma endist kõhtu. Kuna igalt poolt saab lugeda, kuidas kõik algab söögist, siis päris pikalt kaalusin toitumiskava tellimist. Aga üks päev […]

Minu tee fotograafiani

Minu tee fotograafiani

Üks eesmärke siin, Saksamaal, olemise jooksul on õppida pildistama veidi professionaalsemalt kui see, mis ma siiani olen teinud. Pisike seebikarbi laadne kaamera oli mul viimati umbes 10 aastat tagasi. Mingi hetk hakkasin juba telefoniga pilte tegema ja oligi piisav. Tänasesse päeva, kus tahaksin rohkem ja paremini pildistama […]

Uued tuuled hakkavad juba puhuma

Uued tuuled hakkavad juba puhuma

Oi ma olen tänast päeva oodanud vist juba pool aastat! Ja olen nii elevil nagu oleks jõulud saabunud:)

Sain täna kätte oma tellitud stuudio taustad ja valgustused. Kokku panemisel muidugi selgus, et tausta tekstiil materjal on veidi midagi muud, kui mina ette olin kujutanud ning softboxi üks pirn ei töötanud aga pole hullu, pirni saab uue osta ja esialgu ajavad need tekstiilist taustad ka asja ära. Pean ise lihtsalt veidi neid sirgemaks saama ning parendama.
Vaatamata asjaoludele, ma ei pettunud! Olen nii super õnnelik kõige üle:)

Paar nädalat tagasi käisime kohalikus tehnikapoes, Saturn, Eestis vist on Euronics midagi sarnast, ja tahtsime mulle kaamera osta. Selgus, et koha peal neil just sellist pole nagu meie oleks tahtnud. Tellisime ära, öeldi et läheb kaks nädalat. Täna sai küll kaks nädalat aga olen juba õppinud, et siin Saksamaal tuleb kannatust varuda kohe rohkem. Veel rohkem kui lapse kasvatamisel:) Nii võib venida see kaks nädalat hoopis kuuks ajaks aga eks paistab.
Tunnistan ausalt, et kaamera valimisel polnud mina ise kõige suurem panustaja. Ütlesin Karlile, et ehk võiks Tanelilt nõu küsida ning nemad arutasid seda kõike omavahel. Minule sobis suurepäraselt nende pakutud variant. Milline see täpsemalt on, sellest kirjutan juba siis kui olen selle omale saanud.

Õhtul enne Iti tuttu minekut läksime pesu kuivatisse panema ja kuna mu stuudio ruum asub kohe vastas, siis muidugi pidime ka mõned pildid telefoniga seal tegema. Missiis, et taustal on voltimise jäljed alles sees:)

Iti ja Karli

2015-09-12 15.05.32

2015-09-12 15.11.29 2015-09-12 15.30.10-3

2015-09-12 15.11.51

 

Head aega

Pakke saada on alati tore!

Pakke saada on alati tore!

Täna saabus meile pakk Eestist, mille pani teele Rapla vanaema. Kui kogu aeg olen arvanud, et ei igatse eriti Eesti sööke taga või midagi, siis pakki avades jooksis suu vett kõigi pudrude ja kommide peale.Ilmselt oli ka Iti rõõm sama suur, kes mugis kahe peoga […]

Kas sul igav ei ole?

Kas sul igav ei ole?

Seda küsimust olen kuulnud rohkem kui ühe korra:) Muidugi olid Eestis mul sõbrad-tuttavad, kellel käisin ise külas ja mõned neist meil ka. Aga igapäevaselt oli meie elu ikka kodu keskne ning palju minu suhtlust oli läbi interneti. Ja nii on ka siin. Mul on/ei ole […]

Kuidas meil sai shoppamisest mõõt täis

Kuidas meil sai shoppamisest mõõt täis

Kuidagi on minust ära kadunud see shoppamise nautija. Eelistan vaadata kõikide kodulehti enne, viia kurssi ennast valikuga. Poodi minnes lähengi juba konkreetseid asju vaatama. Olgu need siis kodu kaubad või riided. Iti Krit muidugi pole ka suurem asi poodleja. Talle meeldib küll näiteks riiete poes riidepuid lapata edasi-tagasi, nagu ikka asju vaadatakse, aga pooled nendest vaadatavatest esemetest lennutatakse üle õla kuhugi teadmata suunas. Nii kujuneb see shoppamine tavaliselt Iti järel käimiseks ja pidevale EI hüüdmiseks. Nii et pigem peame Karliga koos käima, üks kõnnib Itil järgi ja teine saab midagi vaadata.

Kuna meil on kodu lage ja oma maitse järgi sisustamata, tundus kõige õigem valik minna IKEAsse. Lähim pood on umbes tunni aja sõidu kaugusel, nii et suht lähedal.
Enne sisse minemist panin endomondo tööle, et pärast huvi pärast vaadata palju seal maha kõndisime.

Terve tee kodust poodi magas Iti Krit autos, kohale jõudes ärkas ilusti ise ning algus tundus palju tõotav. Esialgu vaatasime huviga kõike aga mida osakond edasi, seda väiksemaks jäi meie huvi ja suuremaks muutus tüdimus. Kohe esimeses osakonnas leidis Iti omale sobiva tugitooli ja oleks sinna vist istuma jäänudki. Istus nagu väike vaatamisväärsus seal jälle. Müüjad jäid seisma ja üritasid juttu rääkida taga, tema muudkui lehvitas möödujatele. See laps on Karli koopia, sama edev ja julge:)
Jalutasime aga edasi ja Iti juba hakkas muutuma parajaks kratiks, tuuseldas ringi nagu pöörane, krabas riiulitelt asju kaasa ja viskas need mõne aja pärast põrandale. Ajasime kordamööda teda taga. Mis tähendas, et igasugusel koos vaatamisel ja arutamisel oli lõpp. Oleksime sel hetkel mõlemad tahtnud poest ära minna. AGA see pood muudkui kestis ja kestis ja kestis…APPI! Viimaseks võtsime ise riiulitelt oma valitud kontori toa laua ning Iti pisikese tugitooli ja põgenesime. Ma ei tahaks ühtegi sistuspoodi tükk aega näha aga kahjuks pole pääsu. Enamus kodu asju on ju ostmata (näit kardinad, vaibad, suur tekk meile, voodi pesu sellele uuetele tekile ja igasugu muu tilulilu). Õnneks on siin oma linnas ka paar sistuspoodi, mis on jagatud kolmeks majaks. Igas majas on mingid osad. Ilmselt lähme järgmiseks neid hoopis vaatama. Aga seda alles nädala pärast vast:)

Auto juures panin endomondo kinni, mis näitas et kõndisime 4,37km.

2015-09-04 13.45.37 2015-09-04 13.45.52 2015-09-04 15.15.34 2015-09-04 20.07.00

 

Kus kõik lapsed on?

Kus kõik lapsed on?

Ilmselt teavad kõik, et meie imearmas printsess vihkas oma vankrit tulihingeliselt ning praeguse käruga lepib ka väga harva. Tänu siinsetele sõpradele, kes lahkelt laenasid oma pulgaga lükatavat ratast, saime teada, et just taoline sobibki meile jalutamiseks. Sellises on Iti nõus istuma pikemalt kui 5 või […]

Niisama üht, teist ja kolmandat

Niisama üht, teist ja kolmandat

Täna öösel oli kohutav äike, müristamine ja torm. Isegi Karli ärkas müristamise peale üles. Minusugune argpüks passis sel hetkel juba suurte silmadega ringi, nina teki all peidus. Kõige ükskõiksem oli Iti, kes magas südamerahuga oma voodis magusat und. Hommikul oli ilm nii jahe, et panin pikad […]

Asja ajamine suures organisatsioonis

Asja ajamine suures organisatsioonis

Kuna oleme välisteenistuses, siis ei piirdu meie paberimajandus ainult Saksamaa sissekirjutamisega või siinsete asja ajamistega, vaid peame ka ennast selles suures organisatsioonis igatepidi ära registreerima ja kõiksugu id-kaarte tegema. Üks on üheks asjaks, teine teiseks aga kokku tuleb neid päris mitu.

Algasid meie sõidud kõige lähemast, Geilenkirchenist, mis asub meie linnakesest veidi üle 100km kaugusel, kuhu sõitsime umbes tunni. Järgmiseks oli veidi pikem sõit ja seekord üle piiri Hollandisse, Brunssumisse, kuhu sõit kestis juba pea 2h. Ja kõige kaugem sõit kodust oli täna, mis oli Spangdahlemisse ning sõitsime sinna 3h.

Arvestades, et Iti ei kannatanud Eestis tihti Keilast Tallinnassegi sõita, vaid poole tee peal oli juba suur nutt lahti, siis siinsed käimised on olnud üle ootuste okeid. Täna startisime juba kell 7 hommikul, tõstsime Iti tudukaga autotooli magama, et ta viimased tunnid magaks sõidu ajal. Kõik kulges ilusti ning 2h sõidust oli preili unedemaal. Viimase tunni oli ärkvel ja kallistas mu kätt, nagu see tal kombeks on. Koht kus käisime kuulus ameeriklastele ja nendel on terve oma linnak seal. Ajasime oma paberid korda ning edasi oli puhas lõbu. Käisime söömas ning shoppamas. Ma olin nagu väike laps kommipoes. Kõik need asjad olid need, mida olen vaadanud enamus kodulehtedelt ja pinterestist. Oeh…oleks vaid rohkem aega olnud aga Itil tuli lõuna une aeg peale ning oligi õige aeg suunduda taas oma kolme tunnisele sõidule koju.

Hollandis käies ühendasime kaks asja, käisime tegime omale järjekordse id-kaardi ning samas ka kiire visiidi mööblipoodi, kust on saabumas kogu meie tellitud mööbel. Nimelt tahtsime katsuda üle, milline madrats voodisse sai tellitud.

Enne kui ma Karlit ei tundnud arvasin, et sõjaväes käib kõik range korra järgi ja on väga paigas kogu asja ajamine. Peale seda kui olen seda elu vähe lähemalt näinud, olen aru saanud et päris nii range see kord ikka pole.
Siin on aga organisatsioon veel miljon korda suurem, kui meie pisikeses Eestis. Ja see on lausa jabur, kuidas sõidame sadu ja sadu kilomeetreid maha, et näiteks teha omale üks kaart. Muidugi on meid ju Eestis ära poputatud selle digiallkirjastamisega, mida siin ju pole. Ma ei hakka detailselt kirjeldama kogu organisatsiooni hierarhiat, miks me peale sõitma just nendesse kohtadesse. See jutt veniks väga pikaks ja igavaks. Aga iga üksuse osa asub kuskil erinevas kohas, kuhu oleme pidanud kohale sõitma, sest ei ole olemas interneti teel dokumentide tegemist.

Pika hädaldamise lõpuks ütlen, et tänane sõit oli vaatamata pikkusele, kõige toredam. Sõit kulges läbi ilusa maastiku, erinevate külade ja vahepeal tõusime nii kõrgele, et sõitsime pilvedes. Nii et omamoodi oli see tore perepäev meil:)

2015-08-27 16.46.37-1 2015-08-28 09.11.44 2015-08-28 13.16.35-2 2015-08-28 14.50.29-1 2015-08-27 15.30.16