Elust nii nagu ta on

Elu keerleb sellise pöörase hooga, et puhkamiseks pole aega ja alles nüüd, kui oleme üle 20 päeva Eestis olnud, olen näinud osasid sõpru, kellega ma jätkuvalt pean sidet läbi Facebooki. Ma ikka naersin, et ilmselt näen Saksas elades rohkem oma tuttavaid kui Eestis, sest siin lihtsalt on nii keeruline leida ühist vaba aega kokku saamiseks. Ja umbes nii ta ongi läinud.

Meilt ikka küsitakse päris palju, et kas oleme ära harjunud siinse eluga. Ma pean tunnistama, et ega me nagu ei võõrdnudki sellest otseselt ära. Aga praeguse olukorraga, uue eluga, selle paika loksumine ilmselt võtab veel kaua aega. Tundub nagu elu oleks paras kaos ja puudub igasugune kontroll kõige üle, millega peaks tegelema. Pidevalt meenub üht tehes, et kolm teist asja oli vaja eile juba teha.

Ma arvan, et üks väga suur elu muutuse osa on Iti lasteaeda minek. Hetkel ta ise ootab seda pikisilmi. Juba tutvmisel oli valmis sinna jääma ja ei saanud sugugi aru, miks ei või. Minu hingele on see puhas muusika. Päris palju pean endale sisestama mõtet, et minu lasteaia kogemus ei ole Iti oma ja sellel polegi mingit pistmist üldse Itiga. Ükskõik kui kohutav ja traumeeriv see oli mulle, siis temale ei saa see kohe kindlasti selline olema. Tema on juba oma olemuselt täiesti teistmoodi laps juba kui olin mina. Ja meie lapsepõlved on ka nagu öö ja päev. See on põnev uus ajajärk minu meelest.

Väljas on sügis. Need ilmad on muidugi paras nuhtlus, aknast tundub nagu päris okei ja õues selgub vastupidine, tahaks kindaid, mütsi ja salli. Järgmine päev lähed siis mütsi, salli ja kinnastega ning selgub, et saabunud on uus suvi. Aga vaatamata ilmadele on lihtsalt super ilus! Saksas tuli sügis kuu hiljem kui Eestis, nii et kui kõik panid värvilisi pilte, siis mina vaatasin neid ainult suure igatsusega ning “nautisin” soojemate kraadidega vihma edasi. See on ikka imelik, mida kõike märkab eemal olles. Näiteks minu suured lemmikud on hetkel pihlakad. Mind on tabanud täielik ahvi vaimustus nende vastu. Mitte, et Saksas poleks pihlakaid olnud aga seal polnud need üldse nii ilusad. Jumal tänatud olen saanud teha ka 2 pihlaka sessiooni. On hea omada õde ja sõbrannasid, kes tulevad kaasa ideedega:)
Juba vaikselt lähevad lehed ka värviliseks ja saabki kohe täitsa päris sügise pilte teha. Võtke aga julgelt muga ühendust, kui huvi on inca.ojamae@gmail.com, ma ei hakka oma telefoni kuhugi panema, sest sellelt on mind täiesti võimatu kätte saada.

Positiivseks üllatuseks oleme avastanud, et ka Eestis on muutunud inimesed üldjoontes avatumaks ja sõbralikumateks. Näiteks käisime eelmine nädalavahetus K-Rautas ja kui kunagi pidi seal müüjaid tiku tulega taga otsima ning kedagi ei huvitanud kliendi abistamine, veel vähem suhtlemine, siis nüüdseks oli pood nagu ära vahetatud, igas mõttes. Müüjad on väga sõbralikud. Käisime küsisime kardinate kohta, olime suhteliselt rumalad selles valdkonnas. Müüja seletas pikalt, kuidas mõõtma peame ja hiljem õmblema. Lõppu jutustas natukene veel Itiga ka. Kogu aeg oli väga rõõmsameelne, ei mingit pahurust. Edasi õues keeldus Iti lahkumast liumäelt. Karli istus sinna ühele toolile ja ootas. Seejärel saabus vanadaam ning palus ta abi, nimelt oli segadus lille hindadega. Karli aitas selle ära lahendada ning mõni hetk hiljem tuli too sama vanadaam veel meiega jutustama, arutasime taga kaua need lilled võiks ilusad püsida ja kuidas lillepoodides on hinnad kallimad. Iti muidugi uuris nime ja tutvustas ka ennast viisakalt. Jällegi ei mingit vastikut, kurja pensionäri. Kassa juures selgus, et oleme oma kardinapuud kuhugi maha unustanud, Karli jooksis neid otsima ruttu. Müüja naeris ainult selle peale, minu vabandamise peale vastas, et sellest pole midagi. Lõpuks sooviti ilusat päeva ja lehvitati Itile. Sealt tulles hakkasin juba kahtlema, kas me ise olime need tigedate nägudega eestlased, kellega keegi ei julgenud suhelda:)

Ja kui küsitakse, mis me Saksast taga igatseme, siis on vastus alati sama – siin Eestis on schinkenwurst pakis jube õhukeste viiludena ja lahtiselt ostes, ei paku keegi Itile tasuta viilu! 😉

Mõnusat nädalavahetust!:)

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga