Mina, meie ja fotograafia

Hetked meie päevas

Kuna pea kõik külalised küsivad mult ühte ja sama küsimust – mida te siin päevad läbi teete? Siis otsustasin kirja panna mõned hetked meie tavalisest päevast.

Mulle ei meeldi pimendavad kardinad ega aknakatted, mis meil on. Need teevad toa pimedaks ja valgus ei saabugi, tekib tunne nagu magaks koopas. See on kuidagi jube ahistav mu jaoks. Samas on hommikuti nüüd varem valge ja ka Iti ärkab varem. 7.30 nügib ta mind – kuule, kuule! Ärka! Aga ma ei jaksa. Ma olen niii niii väsinud ja tahaks kasvõi pooltundi veel magada. Võtan ta kaissu ja silmad vajuvad ise kinni tagasi, ma ei suuda neid lahti hoida. Saangi pooltundi veel und.

Alla korrusele tulles pean esimeseks koristama ära sipelgamürgi, mida viimased õhtud oleme kööki pannud. Oh ma olen tüdinenud nendest pisikestest tegelastest. Miks nad ei võiks õues elada rahus ja mitte trügida meie majja. Õnneks pole mitte ühtegi sipelgat näha ja tundub, et saamegi neist vaikselt võitu. Koristamise ajal käib Iti kurtmas, et kõht on tühi ja tahab süüa. Vaatab mind vähe kummalise näoga, et ma nii vara juba tolmuimeja olen käima pannud.

Jõuan vaevu oma hommikukohvi lõpuni juua kui Iti tahab üles oma tuppa minna mängima. Võtab mul käest kinni ja sikutab – koos, koos. Otsustan, et teen tänase trenni siis üleval korrusel ära kuni ta mängib. Kraban ruttu tossud ja arvuti kaasa. Ma ei mäleta millal ma viimati nii järjepidevalt trenni tegin. Viimasel ajal olen palju mõelnud, kas trenni tegemine on eluviis või mingi eesmärgini jõudmine? Milline see eesmärk on? Kas oma keha kujundamine või hingerahuni jõudmine? Kas füüsiline mõjutab vaimset seisu? Kas trenn ja toitumise muutmine peaks käima käsikäes?

Joon oma proteiini rikast smuutit ja Iti teatab – lähme õue! Õues on täna üle pika pika aja ilus ilm. Soe küll pole aga vähemalt ei saja vihma või rahet. Muru sees õitsevad mõned võililled, toon kaamera ja teen pilti nendest. Nii ilusad tunduvad. Huvitav miks on inimene otsustanud, et muru sees võililled on umbrohi, mis tuleb eemaldada. Loodus on pannud õitsema lilled aga inimene on otsustanud, et need on umbrohi.

Lõuna ongi käes ja Iti nõuab makarone.

DSCF7429

DSCF7447

Aitäh

facebook-icon-logo-vector

 

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga