Mina, meie ja fotograafia

Iga hommikused positiivuse hetked

Naljakas on mõelda, et Iti saab 2 aastaseks. Praegune ilm on täpselt sama nagu siis kui rase olin. Istusin terve aprilli iga päev õues, nautisin päikest ja ootasin, ootasin sünnitust. Äkki kui oleksin teadnud, mis ees ootab oleks rohkem nautinud hetke ja vähem oodanud:)
Üldiselt ma pole eriline päevitaja, ma ei suuda pikutada ühe koha lihtsalt. Aga siis ei jaksanud niikuinii midagi teha ja oli lihtsalt nii mõnus.
Peaaegu iga päev lähme Itiga aeda umbes 10-11 paiku. Istun samamoodi nagu siis, päike paistab ja joon kohvi. Absoluutselt iga kord tuleb mulle meelde, kuidas rasedana istusin samamoodi. Iti mängib koeraga, liivakastis, püüab sipelgaid, söödab meie aia kivikujusid ja teeb muid oma tegusid aga igakord lõpuks tuleb ta ronib mulle sülle, paneb pea õlale ja siis nii me koos istumegi. Kõik on lihtsalt hea.

Päris tihti küsitakse meilt, kuna teine laps tulemas on. Idee poolest tundub ju et, olen niikuinii kodune ja võiks ju tulla. Ütlen siis avalikult siin ära, et ei tule veel. Ma ei taha midagi seletada miks või kuna tuleb, see on liiga isiklik teema. Aga mitte veel igaljuhul:)

DSCF7295

 

 

 



4 thoughts on “Iga hommikused positiivuse hetked”

  • Iga laps sünnib õigel ajal. Ja millal on õige aeg, teab ta ise. Eks ju 🙂 Kõige suurem õnn on siis kui ta ikka sünnib ja on terve. Küsimusi millal ja miks ei ole minu arvates vaja. Nautige omi rõõme, sest lapsed kasvavad nii nii ruttu ja seda kiirust märkate alles siis, kui nad ongi juba suured.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga