Ikka pildid aga seekord meie perest

Kuidagi ei jõua enam selleni, et kirjutada kasvõi paar rida meie tegemistest. Asi polegi nagu selles, et midagi ei toimuks, vaid pigem on mul kirjutamise inspiratsioon kaduma läinud.

Tegelikult oleme igasugu asju vahepeal teinud. Võtnud mitmeid külalisi vastu külalisi, käinud kohalikel eestlastel külas, naabritega rohkem suhelnud ning nende juures katsikul lõpuks käinud, külastanud Hollandi loomaaeda, leidnud uusi ilusaid kohti küll lähemal ja kaugemal.

Alustan siis sellest, et minu sünnipäeval käisime perega pildistamas. Kui pildistamise mõte tuli, siis ega ma isegi ei kaalunud kedagi teist, vaid kohe teadsin et lähme Mait Jüriado juurde. Kuigi ta on küll reklaaminud ennast pigem pulmafotograafina ning olles täiesti aus, siis just need pildid ongi kõige paremad tal, siis ikkagi tahtsime mõlemad Karliga Maidu juurde minna.

Võiks ju arvata, et kui nüüd ise pildistan, siis tuleb see kaamera ees olemine veidi vabamalt välja aga ei. Olin nii ülikohmetu ja ei osanud enam üldse käituda ega olla. Peale pildistamist arvasin, et sealt tuli umbes-täpselt null ilusat pilti. Olgu Itist tuleb alati ilusaid pilte aga perepilte arvasin tõesti, et ei tule ilmselt ühtegi. Olles veidi õnnetu selle üle ning lootes, et pilte nähes saan aru, kuidas muretsemine oli asjata. Siis järgnesid aga 7 pikka nädalat, enne kui pildid meieni jõudsid. Ei saa öelda, et ma meeldiks endale nende peal aga vähemalt on perest pildid. Jagan neid ka teiega.

Fotograaf Mait Jüriado
MUA Jaana Külim

 

I&K-282

Aitäh

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga