Iti Krit 1,5 ja 2,5 ja 3,5

Eile tegin instagramis küsitluse, kas peaks uue postituse tegema. Ja 100% vastustest tuli – JAA:)
Tegin jälle Iti Kritist roosa-valgega pilte ja kirjutan veidi pildi tagamaadest. Minu meelest on super lahe selliseid pilte teha ja panna kõrvuti. Ma saan niisamagi aru, et ta on kasvanud ja muutunud aga pildil tuleb see eriti välja. Lisaks on mul iga pildistamine meeles ja see emotsioon, kuidas me neid tegime. Kui keeruline või lihtne see oli.

Esimese pildi tegin ainult selleks, et tahtsin nii väga oma uut kaamerat proovida. Mõtlesin, et pilt võiks olla roosa ja valgega Itist. Korjasin maja pealt erinevaid asju kokku, mis oleks õiget värvi ja tassisin keldrisse. Sinna kus hiljem oli mõnda aega mul stuudio nurk. Karli oli siis Hispaanias ära ja nii me Itiga tegime sellise pisikese sessiooni. Ta eriti koostöö aldis polnud, tahtis minema joosta ja loopida kõiki neid asju. Näiteks lükkas ta maha selle laterna, mille klaasi tuli mõra sisse. Edasi seisis see meil kapi otsas.

Aasta hiljem avastasin arvutist pildid ja kuna oli jälle novembri algus mõtlesin, et kordaks sessiooni. Itile mahtusid veel samad riided isegi selga. Aga enam me keldrisse ei viitsinud minna, vaid läksime lihtsalt oma söögitoa seina äärde, kus oli super hea naturaalne valgus. See polnud meelega tehtud, et ta samamoodi küljele vaataks, vaid lihtsalt seal pool oli telekas ja ta vaatas multikat.  Eriti midagi ta teha ei tahtnud, kallistas oma loomi ja täielikult ignoreeris mind. Lõpuks tõusis püsti ja läks minema.

Nüüd kolmandat pilti ma juba plaanisin, tundus tore traditsioon. Riided küll enam samad selga ei läinud aga see ei häirinud mind. Mis aga sai probleemiks oli koht. Käisin nädal aega mööda tuba ja mõtlesin, millise seina ma mööblist tühjaks peaks lohistama pildi tegemiseks. See koht, kus on naturaalne valgus hea, oli sein valet värvi või liiga suur mööbliese ees. Kus sein õiget värvi, seal polnud valgust. Kaalusin juba kõiki erinevaid variante. Mul on ju valgustused ka olemas aga kuidagi ei viitsinud neid Keilast siia tuua. Ruumi niikuinii pole nende hoidmiseks. Niisiis tundus lõpuks kõige lihtsam oma kraam kaasa võtta ja minna A-Akadeemia ruumidesse,  kus on olemas tühi valge sein ja valgust ka. Seekord siis pidin tassima kõik asjad kaasa ja selleks ongi pildil ainult 1 tool, kuna mul lihtsalt ei mahtunud kätte 2. Iti tunneb seal ennast nagu kodus ja tema lemmik tegevus on mööda suurt ruumi ringi ratast jooksmine. Nii kulges meie pildistamine ka, 3 ringi ruumile peale joostus, siis oli nõus korra istuma. Õnneks oli mul õde ka seal, kes aitas kaasa. Ja just istus ta seal pool, kuhu poole ta vaatab kõigil eelnevatel piltidel. Kodus avastasin, et ühtegi lähedalt pilti ei teinudki. Ja pidi uuesti kleidi selga panema ja ikka seda heledat kohta otsima. Õnneks sobiks aknalaud selleks.

Jään põnevusega ootama, kuidas kulgeb järgmise aasta pildistamine:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga