Mina, meie ja fotograafia

Kuidas ma oma “tassi” täitmas käisin

Nagu ikka kolides, ei oska kõigele isegi mõelda, millised üllatused võivad ees oodata. Lisaks kõigele muule, mis meil siin alguses toimus, kukkusid mul peast ära pooled juuksed. Eestis olin saanud juuksed väga paksuks, läikisid, olid terved ja no full of life. Olles mõnda aega siin olnud sain aru, et vesi on väga väga kare. Esiteks muutus värv päris tugevalt ja järgmiseks hakkas juukseid välja langema peo täite viisi. Kohutav.

Kuna meil siin toimus parasjagu kõike muud olulisemat, siis olid juuksed viimane asi, millega oli aega või tahtmist tegeleda. Panin patsi oma alles jäänud hiiresaba ja kõik. Mõtlesin, et küll ükspäev otsin juuksuri, kes kõige sellega tegeleb. Aga selle juuksuri otsinguni ma ei jõudnud ega jõudnud. Karli oli 2 kuud ju Hispaanias, siis poleks niikuinii kuskile saanud. Edasi oli jälle midagi muud. Vahepeal otsustasin ise värvida, mis lõppes täieliku esialgu küll täieliku katastroofiga aga peale roosa tooni panemist, siiski hästi. Siis käisin Eestis juuksuris juba.

Pikajutu kokkuvõtteks leidsin lõpuks salongi, kuhu otsustasin minna. Läksin aega kinni panema ja selgus, et sealne inglise keele oskus oli pea olematu. Olen mõelnud kui lihtne on elada suures riigis, siin võid leida töökoha ainult saksa keele oskusega ja kõik. Eestis pead nii kõnes kui kirjas oskama veel seitset keelt, enne kui keegi sind jutule võtab üldse. Salongis asus üks lahke klient kohe tõlkima, sain omale aja kirja, kuigi ega mind eriti sõbralikult seal ei koheldud. Järgmine päev olin juba oma aega tühistamas, kui Karli ikka tungivalt soovitas seda mitte teha. Olgu, ei tühistanud aega. Läksin. Pärast olin õnnelik:)

Põdeja nagu olen, muretsesin kõige pärast. Äkki nad ei saa aru ja lõikavad mu juuksed maha. Äkki juuksur värvib väga inetult. Äkki mind koheldakse seal nagu teisejärgulist puuduliku keele oskuse tõttu. Äkki…äkki…äkki…ja ikka tuli alati lõpuks mõte, et äkki ei peaks minema.

Jalgade värisedes läksin kohale. Juuksur tõesti ei osanud inglise keelt väga hästi aga saime ilusti kõik räägitud. Mina oma hädise saksa keelega ja tema veidi parema inglise keele oskusega ajasime isegi juttu. Juuksuris käimine on nagu teraapia. Ma ei tea, mis seal on aga kui juuksur on tore, soeng tuleb ilus, siis saan sealt alati palju positiivset energiat juurde. Ühesõnaga mama was happy🙂

2016-03-16 18.12.17

Aitäh



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga