Mina, meie ja fotograafia

Lõputu vihmane talv või äkki hoopis kevad

Kliima on siin veidi teisem kui Eestis. Olen ennegi öelnud, et mulle sobib ideaalselt, et väljas ei saabu kunagi -20 või rohkem kraade. Kohe eriti hästi sobib, kui väljas on juba jaanuarist kevad. Teiselt poolt vaadatune on jube tüütu see lõputu vihm. Enamus ajast sajab vihma, kui mitte terve päev siis osa päevast. Vahepeal paistis kolm päeva järjest päike, tekkis kohe tunne, et suvi vist on käes. Muidugi polnud, sest neljandal päeval sadas taas vihma.

Nii see meie elu hetkel kulgebki enam jaolt tubaselt või kummikutes õues olles. Praegugi on väljas nii suur torm, et kohati tekib tunne nagu lendaks majal katus ära või veereksid lillepotid mööda hoovi ringi.

Samas need päevad, mil paistis päike ja väljas oli +10 või rohkem kraade, oli nii nii mõnus. Käisime Itiga jalutamas päeval kui ka õhtul kui Karli koju tuli. Pildistasin lilli, mis vaikselt juba õitsevad ja üldse loodust. Lilled asusid enamus ridaelamute uste taga pottides. Igakord kui jäin pildistama, tehti uks lahti ja uuriti mis toimub. Karli pidi siis seletama saksa keeles, et me kõigest pildistame lilli. Selle peale tuli kõigil näole suur naeratus, lehvitati Itile sõbralikult ja pandi uks kinni. Kui seda oli juba kolm korda juhtunud, otsustasin lillede pildistamise sinnapaika jätta:)

 

DSCF5302

DSCF5299

DSCF5297

DSCF5295

 

Blogi postituse lõpp_3

facebook-icon-logo-vector

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga