Meile meeldivad laupäevad

Laupäeval oli ka lõpuks meil Bocholtis imeilus ja mõnusalt soe ilm. Nii ei raatsinud seda sugugi toas veeta, vaid rändasimegi peaaegu terve päeva linna peal ringi. Ja niikuinii oli mul vaja kõndima minna, kuna meil on sõbrannaga Endomondos mai kuu väljakutse ning mul oli vaja veel 10km kõndida. Ette ruttavalt ütlen, et sain selle 10k täis:)

Peale hommikusööki läksime terviseradadele jalutama. Looduses on alati hea. Nii kui puudeni jõudsime kallistas Iti suurest rõõmust umbes kümmekond puud läbi. Metsa keskel on veekogud, kus ujuvad pardid, kellel on praegu pisikesed pojad, nii on ka pardi-emmesid näha oma poegadega toimetamas. Lisaks on veel kitsed, põdrad, hirved ja metssead. Kõigil samamoodi praegu pisikesed pojad. Sattusime loomade juurde just see hetk, kui üks vanapaar oli tulnud neid toitma. Kõik tormasid aia äärde kokku ning vaade oli tunduvalt toredam, kui eemalt niisama vaatamine.  Oli ka veel üks seltskond pisikeste lastega, kes andsid loomadele tooreid spagette. Vaatasime seda veidi nagu ilmaimet, pole kuulnudki, et loomadele keegi annaks tooreid spagette enne.

Muidugi Saksale kohaselt ei puudu terviseradadelt ka üks söögikoht. Ilmselt sakslased ise käivad seal õlut joomas. Me küll seekord sinna sisse ei astunud, kuid koht ise tundus väga lahe. Väljas oli suur, avar terrass. Soojema ilmaga lähme kindlasti sinna sööma.

Üks hetk suundusime koju, kuna Iti väsis ära. Peale paari tunnist kodus olemist ja sama pikka Iti und, ostsustasime laisad olla ning kodus süüa mitte teha. Läksime siis linna peale söögikohta otsima. Minul oli kinnisideena vaja saada maultaschenit, Karli oli avatud kõigele ja Iti ilmselt lepib lihtsalt olukorraga. Käisime muudkui ühest kohast teise, sest mitte kuskil ei pakutud seda suurt pelmeeni. Küll on Argentiina köök, Ameerika köök, miljonid pagarikojad ja kohvikud aga ei ühtegi kohta, kus saaks maultaschenit. Üks hetk loobusime ja astusime suvalisse kohta sisse. Olime jõudnud seal olla 10-15 minutit ja äkki hakkas vihma sadama. Siin tuleb alati valmis olla vihmaks, isegi kui ilmateade peaks lubama lauspäikest. Õnneks kui söödud saime oli juba sadu lõppenud ning saime rõõmsalt koju jalutada. Söögikohas muidugi kaardiga maksta ei saanud, nii et Karli pidi veel jooksma lähimasse automaati sularaha järgi. Oleks ju võinud enne juba võtta aga me ikka naiivselt loodame alati, et saab kaardiga hakkama. Vahel muidugi saab ka.

 

DSCF7953

DSCF7984

DSCF8010

DSCF8026

DSCF8049

DSCF8067

 

PS! Kuna siia jõuavad üldjuhul pikemad jutud, siis tule liitu minu Facebooki lehega ja saa osa kõigist postitustest

 

Aitäh

facebook-icon-logo-vector

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga