Mõrv kõrval tänavas

Eile kui Itit magama panin jäin ka ise tukkuma. Kui ärkasin, ei saanud üldse aru kus ma olen, mis kell on, miks Karlit pole magamas, miks mul kleit seljas on. Jalutasin sellisena siis magamistoast välja, kõndisin terve maja läbi aga Karlit ei kuskil. Arvasin korra, et ju läks tööle. Siis sain selgemaks ennast, mõistsin et on õhtu ja kuulsin, et ta on hoopis õues. Sellises parajas segaduses istusin siis diivanile maha ja võtsin Facebooki lahti. Kohe esimest uudist sealt lugedes sain täiesti selgeks.

Meie kõrval tänavas on üks omamoodi maja. Maja ise on väga ilus iseenesest. Algusest peale olen öelnud, et see oleks nagu segasummasuvila. Nende õu on täis erinevat kraami – ühe rattaga jalgratas, roostes pliit, pool lagunenud telk-katusealune, pool lagunenud autod jne jne. Osa asju kaob kohati ja ilmub uut kraami asemele. Möödume sellest majast igapäevaselt ja selleks tean, spetsiaalselt ei käi vaatamas. Lisaks on seal inimesi nii palju, et ma pole päris kindel, kas olen kaks korda sama nägu üldse näinud. Lapsi on terve kari, kes kohati hüppavad ootamatult oma aiast autoteele. Kes on sattunud TLC pealt vaatama saadet nimega “Big Fat Gipsy Wedding”, siis kogu see elu seal meenutab mulle alati toda saadet.

Tagasi uudise juurde. Keegi oli kirjutanud meie linna gruppi, et kõrval tänavas on pussitatud naine surnuks ja mõrvaril õnnestus põgeneda. Politsei otsis autoga ja koertega. Juba mõne aja pärast kuulsime, kuidas helikopter tiirutas linna kohal päris pikalt.  Kogu asi oli tulemuseta, otsitakse praeguseni mõrvarit. Ütlesin Karlile, et usud et kogu asi juhtus just selles kahtlases majas. Aga kuna peale tänava nime midagi ei teadnud, siis võis seda vaid oletada sel hetkel.

Postituse all kommentaarides hakkas kogu lugu oma elu elama – keegi väidetavalt kuulis tulistamist, keegi teadis täpselt, mis mõrvaril seljas oli, keegi oli juba pikema versiooni kirjutanud. Jälgisime seda teemat huviga aga kahjuks üks hetk kustutati kõik, kuna asi kiskus jaburaks. Lisaks palus politsei mitte teha spekulatsioone ning anda teada nende asukohast. Mida siiski jätkuvalt kõik tegid suure hooga.

Hommikuks oli antud täpsem pressiteade välja – 36a Liibanoni mees pussitas surnuks oma 26a Maroko naise majas sees ning peale seda jooksis minema. Naaber olla näinud, kuidas ta välja jooksis ning vahetult peale meest tuli välja tütar, kes nuttes teatas, et ema on surnud. Pealtnägijad läksid majja ja leidsid naise köögist. Kutsuti kiirabi, kuid kahjuks naine suri haiglas. Ja nagu mu esimene pakkumine oligi, kogu sündmus toimus just selles mustlasmajas. Pean veel ära mainima, et tegu pole sõjapõgenikega.

Mis te arvate, kas minusugune paranoiline arvas, et see mees tuleb kindlasti meie aeda peitu? Muidugi! Õnneks on mul Karli, kes rääkis pikalt, kuidas selles puudub igasugune loogika.

Sellised kohutavad uudised meie linnakesest.

Ilusat nädalavahetust kõigile! Meie lähme närvide rahustamiseks suuremale shoping tuurile:)

Pilt pärit Bilt.de lehelt

Aitäh

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga