Mina, meie ja fotograafia

Nagu päris jõulud!

Tänane päev hakkas nii toredalt, et pean kohe jagama seda:)

Itil käivad päkapikud, nii algavad meie hommikud enam jaolt kiire alla tulekuga ning kiirustades sussi juurde. Iti muudkui räägib ise selle juures – pikud, komm, komm.

Sai oma kommi kätte, istusime diivanile. Mõlemad veel üsna unised, sest olime ju vaevu 10min tagasi silmad avanud mõlemad. Tema mugib oma kommi vaikselt ja mina vaatan klaasistunud pilguga Terevisiooni. Äkki on uksekell. Esimeseks mõtlesin, et jälle keegi tuli millegi tarbeks oma korjanduse karbikesega või on need jehhoova tunnistajad tagasi. Läksin uksele ja ÜLLATUS! Hoopiski pakk Eestist. Unise peaga jalutasin sellega tagasi Iti juurde ja hakkasin lahti võtma. Kingitus Itile. Selleks ajaks Iti juba keksis kõrval – lahti lahti lahti. Korra mõtlesin, et no miks ma ei võinud seda jätta ukse juurde ja oleks jõulu ajal alles avanud koos teiste kinkidega. Aga no mis teha, avasime siis paki kohe ja oh seda rõõmu! Sees oli mänguasi, mille kallal oli pusimist kuni lõuna uneni. Sain hommikusöögi rahulikult teha ja isegi diivanil istuda ning teha oma ettevalmistusi jõulukinkideks.

Ja juba paari tunni pärast jälle uksekell. Betti hakkas haukuma ja nägin aknast kuidas ära jooksid väikelaps päkapikumütsiga koos täiskasvanuga. Mõtlesin, et ei tea kas Betti haukumine hirmutas ära või miks nad jooksu panid. Kui meil autot maja ees pole, siis ei tea keegi, et siin eestlased elavad mitte sakslased. Tegin vaatamata sellele ukse lahti. Ja jälle ÜLLATUS! Meil oli päkapikk Frida käinud ja toonud õnne kivi.

Me vist oleme päris head olnud see aasta, et selliseid toredaid üllatusi saame:)

 
DSCF2794_1

2015-12-16 10.08.48

Head aega

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga