Mina, meie ja fotograafia

Recent Posts

Pumpkinland

Pumpkinland

Mõned nädalad tagasi sõitsin Weselisse ja tee peale jäi hiigel suur kõrvitsa püramiid. Mõtlesin kohe, et kui õde siia tuleb, siis lähme sinna tagasi. Näitan neile ka seda ja teeme mõned pildid seal. Kui me siis sinna läksime, siis avastasime terve suure kõrvitsamaa. Lastel oli […]

Kodune pildistamine

Kodune pildistamine

Nagu varasemalt kirjutanud olen, siis vahepeal oli mul õde oma vanema pojaga nädala meil külas. Eks sellest ka eilne veidi kurvameelsem postitus, et nad läksid ära. Meil oli tõesti tore nädal! Neile ümbrust näidates avastasin ise uusi kohti, millest said vaieldamatud lemmikud. Püüangi vähe haaval […]

Siis kui raskused kasvavad üle pea

Siis kui raskused kasvavad üle pea

Olen alati uskunud, et ükski olukord ei tule niisama. Igal asjal on oma põhjus ning igast olukorrast peab midagi õppima. Kui üks ja sama olukord tuleb uuesti ja uuesti, siis järelikult ei õppinud oma õppetundi esimene kord ära ning seetõttu saab uuesti selle.

Ma olen oma elus olnud päris palju üksinda. Kui mõelda Karliga meie kooselu peale, siis juba selle aja jooksul on Karli olnud missioonil, sadadel töö lähetustel, õppustel või ma ei tea, millist muud kohustust täitmas. Ise selle juures oleme me alati kohutavalt õnnetud.

Praegune olukord erineb kõigist eelnevatest muidugi täielikult. Ma olen võõral maal lapsega. Nii üksikut ja kohati abitut tunnet olen elus tundnud ainult loetud korrad. Aga miks see siis tuleb mulle tagasi? Ja igal korral juskui hullemalt kui eelmisel? Mida ma ei oska õppida oma õppetunnist?

Muidugi lisaks niisama üksi olemisele ning kõigega hakkama saamisele, hakkavad siis juhtuma igasugused asjad, mis võiks pigem mitte juhtuda. Näiteks seekord hakkab autol aku vaikselt üles ütlema. Olen juba 2 korda istunud poe parklas nii, et auto käima ei lähe. Teisel korral kui tegin kapoti lahti, otsisin krokodillid välja ja hakkasin ringi vaatama,kes aitaks. Mööda kõndisid vanemad, nooremad nii mehed kui naised. Kõik nägid, et olen seal hädas aga kui otsa vaatasin, keerati kiirelt pea ära. Mõni veel kiirendas sammu, et jumala eest appi ei peaks tulema. Õnneks olin koos õega nendel kordadel. Sellises olukorras tunnen, kuidas olen nii abitu. Ilmselgelt ei oska ma ise seda korda teha ning mitte kellelegi pole helistada ja abi paluda. Olen üksi ja pean ise toime tulema! Auto asjad on minu jaoks täiesti võõras teema, ma ei tea nendest mitte midagi. Tean, et meie autol asub aku juhi istme all ja sellega mu teadmised piirduvadki. Aga ometi pean ma hetkel selle probleemiga hakkama tegelema. Aga miks? Miks see tuli minuni? Miks ma pean sellega tegelema? Kui Karli kodus on, siis ta ju teeb kõik sellised asjad ise ära.

Või näiteks prügigraafiku järgi oli bio prügi viimise päev. See prügikast on suhteliselt raske. Lohistasin selle siiski tänavale. Aga prügi ei viidud ära. Miks? Muidu on alati viidud. See pole mingi eriline probleem aga kuna prügisorteerimine on siin kohustuslik ning bio jäätmete oma on täis, siis ikkagi pean mingi lahenduse leidma, mis saab nüüd.

Internett ei taha kuidagi levida meie magamistuppa. Kui Itit magama panen, siis tihti peale ta uinumist oleksin ise veel telefonist internetis aga ei saa, kuna mul pole intenetti. Pean ostma õige kaabli ja selle ruuteri tõstma teise kohta. Jällegi, miks ma pean sellega tegelema? Muidugi see pole mingi tuumateadus ning ma saan sellega suurepäraselt hakkama aga üldiselt tegeleb kõigi selliste teemadega Karli.

Tekibki küsimus – miks ma pean üksi olema ja miks tulevad need probleemid mulle just siis kui olen üksi?

Kogu elu kasvab üle pea.

Head aega

 

Uus maa, mitte uus inimene

Uus maa, mitte uus inimene

Mulle on alati tundnud väga ahvatlev elu võõral maal. Arvasin alati, et kui kolin, siis hakkan tegema tegusid ja põnevusega maad avastama. Lugesin hoogsalt teiste blogisid ja artikleid, kuidas nad seiklevad maailmas ringi ning kujutasin ette kui põnev see võib olla ja mismoodi mina võiks […]

Ootame pikisilmi oma külalisi

Ootame pikisilmi oma külalisi

Oleme Itiga tänaseks nädala kahekesi olnud. See aeg on olnud minu jaoks ülimalt emotsionaalne ja pisarate rohke. Aga sellel ei taha ma pikemalt peatuda.  Pidin lihtsalt kirjutama kui suur ootusärevus mul on. Nimelt saabub laupäeva hommikul meile minu õde oma pojaga. Mul on see üle […]

Sügis piltides

Sügis piltides

Ma ei tea, kas mulle tundub või on Eesti sügis tunduvalt värvilisem kui meie Saksamaa sügis. Siin kas pole veel värve eriti või neid ei tulegi. Eks seda oskan kommenteerida talvel. Lisaks kuulsin ikka ja jälle, et siinsed ilmad on palju soojemad kui Eestis. Nagu enamus eestlastele, nii ka mulle tundus see ülimalt ahvatlev. Siiani olen pettunud, soojust ei kuskil! Ilmad on täpselt samad, mis Eestis.
Täna jalutama minnes otsustasin kaamera kaasa võtta ning proovida pildistada loodust ja jäädvustada siinne oktoober. Pean ausalt tunnistama, et looduse pildistamine ei ole vist “minu tass teed” või ei leidnud ma piisavalt ilusaid/huvitavaid objekte üles. Äkki ei oska ma märgata looduse ilu läbi kaamera. Lähivõtteid võib ju teha lilledest, marjadest ja murust aga see pole päris see. Igatahes arenemisruumi on küllaga.

Iti Krit oli terve tee väga kannatlik. Nosis oma parankat ja vaatas tüdinenud näoga ringi kui vanker jälle seisma jäeti. Isegi ei protesteerinud olukorra vastu, vaid lihtsalt leppis sellega.

DSCF0946-2 DSCF0991 DSCF0963 DSCF1002 DSCF0966  DSCF0977 DSCF0984 DSCF0995 DSCF0998 DSCF0953 DSCF1005 DSCF0921 DSCF0867 DSCF0988 DSCF0862

 

Head aega

Mõtisklusi jalutamisest

Mõtisklusi jalutamisest

Kummaline kuidas mul on päeval null vaba aega aga samas pole kirjutada millestki. Võiks ju arvata, et tihedas päevas toimub palju ning on mida muljetada. Peale Karli minekut on päevad väga ühesugused. Pole vahet kas on teisipäev, kolmapäev või näiteks pühapäev – kõik on sama. […]

Esimene päev üksi kodus

Esimene päev üksi kodus

Juba Keilas hakkas igasugu kummalisi asju juhtuma kui Karli kuhugi ära läks pikemalt. Enamjaolt olin 100% kindel, et just siis saabusid vaimud meile. Koer nägi imelikke asju, haukus suvalistel aegadel ja muidugi mõtlesin kõike veel tunduvalt hirmsamaks kui asi väärt oli. Siin tundub uskumatu, et […]

Kaks kuud tüdrukud omavahel

Kaks kuud tüdrukud omavahel

Hommikul helises äratuskell 4:15 ja 4:30 istusime juba autos ning hakkasime liikuma. Viisime Karli bussi peale ja jäimegi kahekesi, kui koera lugeda siis kolmekesi. Oh kuidas mulle ei meeldi, et ta läks! Ma ei taha siin üksi olla, ilma temata! Terve eilse õhtu oli mul raske talle otsa vaadata ilma, et poleks pisarad voolama hakanud. Muidugi saame ilusti siin hakkama, ma ei kahtle selles hetkegi. Iti Krit on väga hea laps ja ei tee mu elu keeruliseks.
Muidugi on tore, et vahepeal saabuvad väga oodatud külalised Eestist. Aga ükskõik kui positiivseks ma seda ei ürita mõelda on olemine ikka nukker. Iti käis seisis Karli pildi ette ja nõudis opa, kui selgus et ei saa tuli nutuga minu juurde. Mõne aja pärast käis piilus kardina vahelt autosid, kas issi juba jõuab töölt. Vahepeal jooksis tagumise ukse juurde ja nägi autot, rõõmuga hüüdis  – ISSI! Aga ei ole ju, jälle kurvalt tuli minu sülle. Ei soosi ka tänane ilm kuidagi meeleolu paremaks muutumist. Terve päeva on sadanud vihma ning me pole saanud õue jalutama ega mängima.


DSCF0799DSCF0797 DSCF0806 DSCF0817  DSCF0844 DSCF0854

 

Head aega

Linna a&o – jalgratturid

Linna a&o – jalgratturid

Eks mujalgi liigeldakse linnavahel pigem jalgratastega kui jalgsi või autoga. Nii ka Bocholtis käivad lapsed, täiskasvanud, pensionärid ühesõnaga kõik inimesed lasteaeda, kooli, poodi, tööle ja kuhuiganes jalgratastega. Meie linnake on lausa saanud Saksamaa kõige jalgratta sõbralikuma tiitli 2006 aastal ning ka linna logol ilutseb jalgratas. […]

Mööblist veel viimast korda

Mööblist veel viimast korda

Praegu oleks lausa kohustuslik rõõmust tantsida või laulda. Saime lõpuks oma pikisilmi oodatud diivani kätte. Ning ongi kogu tellitud mööbel käes! Võttis pea 3 kuud aega aga kui mõelda kolme aasta lõikes, siis pole hullu midagi. Oleme oma tehtud valikutega väga rahul, kõik asjad on […]

Ikea vol2

Ikea vol2

Vaatamata, et lubasime endale et järgneva aasta jooksul me oma jalga IKEAsse sisse ei tõsta, sõitsime siiski eile taas sinna poole rõõmsalt. Valisime online poest enne kogu kauba välja, mida soovime ja olime enesekindlad teadmisega, et üle 2h me seal kulutada ei kavatse. Panin seekordki huvi pärast omal sportstrackeri käima kui auto juurest liikuma hakkasime. Võin juba ette rutates öelda, et meie enesekindel plaan kukkus täielikult läbi. Sprortstracker ei saanud vist midagi aru ning näitas, et käisin läbi 8,9km, mis pole isegi mitte mingit moodi võimalik.

Muidugi jäime ikka vaatama kõike muud ka, mida nimekirjas polnud. Käru oli juba enne täis kui üldse oma nimekirjas olevate asjadeni jõudsime. Vahepeal otsustasime söömas käia ja nagu ikka juhtuvad minul igasugu imelikud asjad või mu mõistus nagu mingitel hetkedel korraks lõpetaks töö. Igatahes pidi ise oma nõud ära viima. Prügikast oli kõrval ja nii otsustasin prügi enne ära visata, unustades et kandikul on ka taldrik. Sujuvalt viskasingi kogu kupatuse prügikasti. Karli pidi muidugi mulle appi tulema, et see sealt välja õngitseda:)

Olgugi, et IKEAs käimine oli veel tüütum kui eelmine kord ja mul on tõesti veel rohkem tüdimus sellest poest kui enne, siis ostsime seekord palju vajalikku ära, mille üle mul jällegi on väga heameel. Meie maja hakkab vaikselt kujunema koduks. Iti Krit oli nii väsinud, et läks kohe peale poest saabumist ööunne. Täna ärgates oli avastusrõõm suur kui nägi oma uusi asju ning elutoas maas vaipa. Vaiba alla peitis oma pisikesed mänguasjad ning ise hüüdis neile KUKU:)

DSCF0593 DSCF0608 DSCF0612 DSCF0615 DSCF0622 DSCF0626 DSCF0632 DSCF0643

 

Head aega