Mina, meie ja fotograafia

Recent Posts

Väike update

Väike update

Aeg läheb kiiresti ja mitmed minu postituste kirjutamised on pooleli jäänud, kuna midagi tuleb igakord vahele. Hiljem on juba meelest läinud, mis mu jutu mõte oli ja nii salvestan selle mustanditesse lihtsalt. Meil siin läheb ainult tõusu lainel. Kõik on kuidagi paika loksunud, vaikselt harjusime […]

Imepisikese sõbranna sünnipäev

Imepisikese sõbranna sünnipäev

Peale minu on siin veel palju abikaasasid ootamas oma mehi Hispaaniast. Nii on naistel ja lastel õige aeg omavahel veidi rohkem tuttavaks saada ning kokku hoida. Mitte üldse kaugel meist elab üks Eesti perekond, kellel sündis kõigest kuu aega tagasi tillukene beebi Maribel. See nädal käisime väikse […]

Autondus

Autondus

Kunagi nooremana, kui oma esimese auto ostsin, siis teadsin täpselt, millise murega kuhu pöörduda ja üldiselt olin päris teadlik oma auto teemadel.
Kui Karliga kohtusime, siis ühel hetkel otsustasin, et mina enam ei süvene meie pere auto teemadesse. Las see jääda temale. Kohati oli lausa tobe, et vaidlesime kust autole rehvid osta või miks just üks eelistas ühe firma asju ja teine teisi. Niisiis peale mu pisikese Yarise müüki, ei tea mina enam midagi autondusest ning ei tahagi teada. Pean tõdema, et praeguseks hetkeks on see üsna igav teema mu jaoks.
Ilmselt sellest ka minu dramaatilisus kui meie praegune auto otsustas just nüüd oma akuga hüvasti jätma hakata. Kapoti alla vaadates ei saanud ma aru, kus see aku üldse on. Seal kus see peaks olema, seal seda igatahes pole. Selgus, et asub juhi istme all.
Kaalusin juba ise aku vahetust. Vaatasin youtobest abikaasa antud videod ära, kuidas see käib. Ja otsustasin, et EI! Ma ei taha seda teha ega julge ka.

Ja siis avastasin enda jaoks jälle ühe plussi Saksamaa juures. Meist vaid mõne minuti jalutuskäigu kaugusel asub Bocshi auto teenindus, kust sai leppida kokku aja, millal viiakse auto parandusse. Täna tuldi parandusest autole koju järgi. Kusjuures tuli kaks meesterahvast, kellest üks rääkis väga hästi inglise keelt. Seletas mulle ilusti kõik ära. Auto viidi minema ning mõne tunni möödudes toodi terve auto tagasi. KÕIK! Probleem lahendatud. Ideaalne lahendus minusuguste jaoks:)

Äkki osutab Eestis ka sellist teenust aga ma pole lihtsalt avastanud seda veel.

Igal juhul on meeleolud meie majas taas positiivsed ning elu on tagasi rõõmsamad toonid võtnud:)

DSCF1657-2

Head aega

 

Bocholter Kirmes

Bocholter Kirmes

Vahepeal tähistas terve meie linn sügisest püha Bocholter Kirmes , mille puhul korraldatakse suur festival oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Keila inimestele ehk meenub vanasti kuidas peeti Keila päevi. See siin oli midagi sarnast, ainult väga väga palju suurem. Aga terve linn oli kokku kogunenud ning pidutses. Esialgu […]

Värviline sügis Bocholtis

Värviline sügis Bocholtis

Alles mõned nädalad tagasi kirjutasin, kuidas meil siin pole üldse värve ja küll ikka Eestis on ilus. Hakkangi juba muutuma Eestit ülistavaks nagu enamus, kes võõrsil elavad:) Tegelikult saabus ka meile see ilus, värviline ja päikseline sügis. Lihtsalt tuli väikese viitega. Ja kui Eestis on […]

Pumpkinland

Pumpkinland

Mõned nädalad tagasi sõitsin Weselisse ja tee peale jäi hiigel suur kõrvitsa püramiid. Mõtlesin kohe, et kui õde siia tuleb, siis lähme sinna tagasi. Näitan neile ka seda ja teeme mõned pildid seal.
Kui me siis sinna läksime, siis avastasime terve suure kõrvitsamaa. Lastel oli nii tore, Iti ukerdas mööda kõrvitsaid ringi ja oli õnnest hullumas.
Lisaks selgus, et see on suur farm, kus kasvatatakse kõike ise, alates kanadest kuni kurkideni. Nad pidasid väikest poodi, kus see kõik oli müügil. Issand see oli kohe meil õega lemmik pood terves maailmas:) Ostsime kõike kokku suure vaimustusega. Ei suutnud otsustada mida võtta ja mida jätta. Muidugi käisime veel korra tagasi seal enne kui õde minema läks. Sest kõik oli nii imemaitsev, et sai otsa väga kiirelt.

Pildid räägivad enda eest, kui palju seal kõrvitsaid oli ja mida kõike nendest tehtud oli.

DSCF1254 DSCF1255 DSCF1260 DSCF1262 DSCF1263 DSCF1265 DSCF1269 DSCF1270 DSCF1275 DSCF1277 DSCF1279 DSCF1280 DSCF1281 DSCF1285 DSCF1297 DSCF1299 DSCF1314 DSCF1292   DSCF1293 DSCF1321

Kodune pildistamine

Kodune pildistamine

Nagu varasemalt kirjutanud olen, siis vahepeal oli mul õde oma vanema pojaga nädala meil külas. Eks sellest ka eilne veidi kurvameelsem postitus, et nad läksid ära. Meil oli tõesti tore nädal! Neile ümbrust näidates avastasin ise uusi kohti, millest said vaieldamatud lemmikud. Püüangi vähe haaval […]

Siis kui raskused kasvavad üle pea

Siis kui raskused kasvavad üle pea

Olen alati uskunud, et ükski olukord ei tule niisama. Igal asjal on oma põhjus ning igast olukorrast peab midagi õppima. Kui üks ja sama olukord tuleb uuesti ja uuesti, siis järelikult ei õppinud oma õppetundi esimene kord ära ning seetõttu saab uuesti selle. Ma olen oma […]

Uus maa, mitte uus inimene

Uus maa, mitte uus inimene

Mulle on alati tundnud väga ahvatlev elu võõral maal. Arvasin alati, et kui kolin, siis hakkan tegema tegusid ja põnevusega maad avastama. Lugesin hoogsalt teiste blogisid ja artikleid, kuidas nad seiklevad maailmas ringi ning kujutasin ette kui põnev see võib olla ja mismoodi mina võiks kõike seda teha.  Tänaseks teeb see mulle veidi nalja, miks ma küll arvasin et kui kolin välismaale siis muutun äkki täiesti teiseks inimeseks. Vahet ju pole, kus riigis elan, mina olen ikka mina. Kui mulle meeldis eestis autoga ringi liigelda mööda endale tuttavaid teid, siis ilmselgelt meeldib mulle seda teha ka mujal maailmas. Ei saa minust ühtäkki seljakoti matkajat, kes läheb seiklusi otsima.

Ma olen hirmus muretseja ja põdeja, pean ennast ikka kõvasti sundima, et tuleksin välja mugavustsoonist ning astuksin vastu oma hirmudele. Esialgu näiteks tekitasin endale kohutavalt suure stressi sellest, et ma saksa keelt ei oska. Mõtlesin tükk aega, kuidas ometi see keel selgeks saada, et saaks minna rahulikult poodi või kuhuiganes. Ilma et kellegi kõnetamise peale jääksin rumala näoga vaatama ning naerataksin kohmetult. Olgu ütlen tavaliselt kiirelt, et ma ei oska saksa keelt ka. Igakord tundsin ennast kohutavalt halvasti selle juures. Peale mõningast põdemist otsustasin selle lõpetada. Isegi kui ei saa kolme aasta jooksul saksa keelt selgeks, missiis sellest. Räägingi siin inglise keeles, kes ostab räägib vastu ja kes ei oska, siis naeratame viisakalt ning lähme oma teed. Peale seda muutus elu siin tunduvalt paremaks.

Samuti muretsesin väga, et Iti Krit ei saa teiste lastega nii palju mängida kui Eestis. Arvasin, et äkki jääb väga memmekaks, kuna mängib ju ainult minuga päevad läbi. Reaalsuses oli see taas täiesti tühjast kohast tekitatud probleem. Praegu kui mul on õde oma pojaga külas, siis näen kuidas ta on väga aktiivne suhtleja nendega. Käib ise kutsub mängima kõiki ja valib, kelle sülle istub. Ei mingit emmetamist või võõrastamist.

Niisiis kui olin Eestis jube ette muretseja ja pabistaja, siis olen siin täpselt samasugune. Kartsin esimest autoga sõitu linnavahel, kardan ise sõita kiirteel, kardan et äkki eksin jalutades ära, tundub hirmutav sõita üksi lennujaama jne jne.
Karli täpselt minu vastand. Ma täpselt polegi aru saanud, mida ta kardab. Ja mured vist keerlevad ka pigem ümber minu ja Iti:) Just tema lüllab mind mugavustsoonist välja ning tänu temale olen juba praegu oma elus teinud jube palju huvitavaid asju, mille ise oleksin pigem ehk oma hirmude pärast tegemata jätnud. Nüüd kui ta on pikalt ära, pean siin võõral maal väga paljuga ise toime tulema. Tegema tegusid, mida veel pool aastat tagasi poleks isegi osanud näha ennast tegemas. Äkki kui oleks teadnud, mis mind ootab, siis oleksin Eestisse jäänud suurest hirmust:)

Head aega

Ootame pikisilmi oma külalisi

Ootame pikisilmi oma külalisi

Oleme Itiga tänaseks nädala kahekesi olnud. See aeg on olnud minu jaoks ülimalt emotsionaalne ja pisarate rohke. Aga sellel ei taha ma pikemalt peatuda.  Pidin lihtsalt kirjutama kui suur ootusärevus mul on. Nimelt saabub laupäeva hommikul meile minu õde oma pojaga. Mul on see üle […]

Sügis piltides

Sügis piltides

Ma ei tea, kas mulle tundub või on Eesti sügis tunduvalt värvilisem kui meie Saksamaa sügis. Siin kas pole veel värve eriti või neid ei tulegi. Eks seda oskan kommenteerida talvel. Lisaks kuulsin ikka ja jälle, et siinsed ilmad on palju soojemad kui Eestis. Nagu […]

Mõtisklusi jalutamisest

Mõtisklusi jalutamisest

Kummaline kuidas mul on päeval null vaba aega aga samas pole kirjutada millestki. Võiks ju arvata, et tihedas päevas toimub palju ning on mida muljetada. Peale Karli minekut on päevad väga ühesugused. Pole vahet kas on teisipäev, kolmapäev või näiteks pühapäev – kõik on sama. Ainukene muutusena oli Iti palavik täna alla läinud. Õhtul tõusis aga mitte enam 39ni, peale rohu võtmist läks taas alla. Rohu võtmine on muidugi omaette loovuse arendamise koht, kuna seda sobib ühtemoodi võtta heal juhul kaks korda, siis olgu uus meetod välja mõeldud.

Saime täna taas jalutama, siis igakord vaatan ringi ja mõtlen, et tahaks nii väga ühest või teisest asjast pilti teha aga telefon pole selleks piisavalt hea ning kaamerat ma kaasas ei kanna. Näiteks on naljakas, kuidas siin pole enamus majadel tuulekaste. Mulle tunduvad need majad kohe kuidagi poolikud või paljad. Või kuidas ühe maja ees pannakse heki peale õunad kogu aeg kaunistuseks, samas on aru on saada, et nad ei söö neid. Ja omamoodi isegi ilus on see, et kellelgi pole maja ees aeda. Maja ja ukse esised kaunistatatakse vastavalt aastaajale ära. Praegu on palju kõrvitsaid, lille kompositsioone ja muid sügisesi aksessuaare. Üldiselt jääb silma, et kaunistamisel lähtutakse mida-rohkem-seda-uhkem meetodist.
Veidi hirmus on, et koerad ei ole rihma otsas vaid kõnnivad oma peremehe kõrval lahtiselt.
Rattaga ringi kõndides ajab kohutavalt närvi, et keegi tammetõrusid kokku ei pühi, mida on nii palju et Eestis saaks vist pooled metssead söödetud nendega. Kui puu alla satud tuuleiili ajal, siis tasub joosta, sest tammetõrusid sajab nagu rahet.
Kui Eestis on päris palju kasse lahtiselt ringi jalutamas, siis siin neid pole vaid on jänesed. Neid on kohe väga palju. Eriti ilmuvad nad välja õhtuti, siis tundub mulle et neid on vist lausa sadades.

On veel palju kõike, mida ma hirmsasti tahaks piltidena jagada. Loodan, et ühel ilusal päeval mul õnnestub seda teha. SInnani saab näitan oma pisikest modelli:)

2015-10-10 22.51.42 2015-10-10 22.52.43 2015-10-11 15.34.22-2

 

Head aega