Mina, meie ja fotograafia

Recent Posts

Mõtisklusi jalutamisest

Mõtisklusi jalutamisest

Kummaline kuidas mul on päeval null vaba aega aga samas pole kirjutada millestki. Võiks ju arvata, et tihedas päevas toimub palju ning on mida muljetada. Peale Karli minekut on päevad väga ühesugused. Pole vahet kas on teisipäev, kolmapäev või näiteks pühapäev – kõik on sama. […]

Esimene päev üksi kodus

Esimene päev üksi kodus

Juba Keilas hakkas igasugu kummalisi asju juhtuma kui Karli kuhugi ära läks pikemalt. Enamjaolt olin 100% kindel, et just siis saabusid vaimud meile. Koer nägi imelikke asju, haukus suvalistel aegadel ja muidugi mõtlesin kõike veel tunduvalt hirmsamaks kui asi väärt oli. Siin tundub uskumatu, et […]

Kaks kuud tüdrukud omavahel

Kaks kuud tüdrukud omavahel

Hommikul helises äratuskell 4:15 ja 4:30 istusime juba autos ning hakkasime liikuma. Viisime Karli bussi peale ja jäimegi kahekesi, kui koera lugeda siis kolmekesi. Oh kuidas mulle ei meeldi, et ta läks! Ma ei taha siin üksi olla, ilma temata! Terve eilse õhtu oli mul raske talle otsa vaadata ilma, et poleks pisarad voolama hakanud. Muidugi saame ilusti siin hakkama, ma ei kahtle selles hetkegi. Iti Krit on väga hea laps ja ei tee mu elu keeruliseks.
Muidugi on tore, et vahepeal saabuvad väga oodatud külalised Eestist. Aga ükskõik kui positiivseks ma seda ei ürita mõelda on olemine ikka nukker. Iti käis seisis Karli pildi ette ja nõudis opa, kui selgus et ei saa tuli nutuga minu juurde. Mõne aja pärast käis piilus kardina vahelt autosid, kas issi juba jõuab töölt. Vahepeal jooksis tagumise ukse juurde ja nägi autot, rõõmuga hüüdis  – ISSI! Aga ei ole ju, jälle kurvalt tuli minu sülle. Ei soosi ka tänane ilm kuidagi meeleolu paremaks muutumist. Terve päeva on sadanud vihma ning me pole saanud õue jalutama ega mängima.


DSCF0799DSCF0797 DSCF0806 DSCF0817  DSCF0844 DSCF0854

 

Head aega

Linna a&o – jalgratturid

Linna a&o – jalgratturid

Eks mujalgi liigeldakse linnavahel pigem jalgratastega kui jalgsi või autoga. Nii ka Bocholtis käivad lapsed, täiskasvanud, pensionärid ühesõnaga kõik inimesed lasteaeda, kooli, poodi, tööle ja kuhuiganes jalgratastega. Meie linnake on lausa saanud Saksamaa kõige jalgratta sõbralikuma tiitli 2006 aastal ning ka linna logol ilutseb jalgratas. […]

Mööblist veel viimast korda

Mööblist veel viimast korda

Praegu oleks lausa kohustuslik rõõmust tantsida või laulda. Saime lõpuks oma pikisilmi oodatud diivani kätte. Ning ongi kogu tellitud mööbel käes! Võttis pea 3 kuud aega aga kui mõelda kolme aasta lõikes, siis pole hullu midagi. Oleme oma tehtud valikutega väga rahul, kõik asjad on […]

Ikea vol2

Ikea vol2

Vaatamata, et lubasime endale et järgneva aasta jooksul me oma jalga IKEAsse sisse ei tõsta, sõitsime siiski eile taas sinna poole rõõmsalt. Valisime online poest enne kogu kauba välja, mida soovime ja olime enesekindlad teadmisega, et üle 2h me seal kulutada ei kavatse. Panin seekordki huvi pärast omal sportstrackeri käima kui auto juurest liikuma hakkasime. Võin juba ette rutates öelda, et meie enesekindel plaan kukkus täielikult läbi. Sprortstracker ei saanud vist midagi aru ning näitas, et käisin läbi 8,9km, mis pole isegi mitte mingit moodi võimalik.

Muidugi jäime ikka vaatama kõike muud ka, mida nimekirjas polnud. Käru oli juba enne täis kui üldse oma nimekirjas olevate asjadeni jõudsime. Vahepeal otsustasime söömas käia ja nagu ikka juhtuvad minul igasugu imelikud asjad või mu mõistus nagu mingitel hetkedel korraks lõpetaks töö. Igatahes pidi ise oma nõud ära viima. Prügikast oli kõrval ja nii otsustasin prügi enne ära visata, unustades et kandikul on ka taldrik. Sujuvalt viskasingi kogu kupatuse prügikasti. Karli pidi muidugi mulle appi tulema, et see sealt välja õngitseda:)

Olgugi, et IKEAs käimine oli veel tüütum kui eelmine kord ja mul on tõesti veel rohkem tüdimus sellest poest kui enne, siis ostsime seekord palju vajalikku ära, mille üle mul jällegi on väga heameel. Meie maja hakkab vaikselt kujunema koduks. Iti Krit oli nii väsinud, et läks kohe peale poest saabumist ööunne. Täna ärgates oli avastusrõõm suur kui nägi oma uusi asju ning elutoas maas vaipa. Vaiba alla peitis oma pisikesed mänguasjad ning ise hüüdis neile KUKU:)

DSCF0593 DSCF0608 DSCF0612 DSCF0615 DSCF0622 DSCF0626 DSCF0632 DSCF0643

 

Head aega

 

Ainult tüdrukud kodus

Ainult tüdrukud kodus

Karliga on meie koos olemise ajal päris palju käinud ära. Olen teda oodanud nii missioonilt  kui ka väga paljudelt töölähetustelt. Üksi olemine ei ole mulle võõras. Muidugi on koos lihtsam ning toredam, kuid olen alati lähetuste ajaks teinud omale tiheda ajakava. Nüüd Itiga koos on […]

Paar päeva Belgias

Paar päeva Belgias

Vahel on lihtsalt nii, et mõni plaan hakkab algusest peale viltu vedama – nii oli ka meie Belgias käimisega. Esiteks tahtsime sõitma hakata reedel kell 13-14 paiku ehk Iti lõuna une ajal. Kokku oli umbes 3h sõitu, nii et ilusti enamus teest Iti magaks. Neljapäeva […]

Modellide elu ei ole lihtne

Modellide elu ei ole lihtne

Nagu arvata võib, siis minu kõige sagedasemad modellid hakkavad olema Iti Krit ja Karli.

Iti Krit millegipärast on väga huvitatud minuga koos kaamera taga olemisest, mitte modellina ees. Nii on tema pildistamine paras väljakutse ja sport. Jookseme mööda aeda ringi ja siis õnnestub mul temast veidi pilte saada. Karli on muidugi koostöö aldim aga ta on tööl sellel ajal kui minul oleks aega teda pildistada. See aeg on ühtlasi ka Iti lõunaune aeg. Aga küll jõuab:)

Ilusat nädalavahetust teile! Meie sõidame homme Belgiasse, nautige teiegi puhkepäevi!:)

DSCF0243 DSCF0252 DSCF0255_väike DSCF0257_väike DSCF0262_väike

 

Head aega

Head asjad väärivad ootamist:)

Head asjad väärivad ootamist:)

Saabus lõpuks minu kaua oodatud kaamera. Saksamaale omaselt läks taas 2 nädala asemel pea kuu aega aga sellega tuleb lihtsalt leppida, et siin need asjad nii käivad. Kaamera valikut ei teinud ma päris ise ega ka mitte üksi. Esiteks ei tea ma tehnikast midagi (sh […]

Meie elu siin

Meie elu siin

Ei saaks öelda, et kõik need juhtumid, mis mind/meid siin tabavad oleks otseselt seotud Saksamaaga aga Eestis selliseid probleeme polnud. Nii ikka olen vaikselt oma peas alati süüdistanud siin olemist. Keegi või miski peab ju süüdi olema:) Laupäeva hommikul tahtis mu telefon tarkvara uuendust teha. […]

Post ID: 201

Siin, Saksamaal, tekib vahel tunne et teatud asjad on väga ajast maas võrreldes Eestiga. Muidugi mõistan, et Eesti on väiksem ja uuendusi on tunduvalt lihtsam seetõttu sisse viia aga siiski on see siinne seis kohati üllatav. Toon mõned näited, mille peale tahaks nutta aga natukene on naljakas ka.

Tahtsin oma ebay parooli ära vahetada. Selleks oli vaja kinnitada oma andmed koodiga, mida oli võimalik saada kahel moel. Üks võimalus oli saada see sms-i teel ja teine postiga. Kuna mul telefon laadis teisel korrusel ja ise istusin all, valisin teise variandi. Ilmselgelt ootasin ma seda oma e-postkasti aga kui seda ei olnud veel järgmiseks hommikuks mu kirjakastis, kinnitasin siiski oma andmed sms-i teel saadudu koodiga ning unustasin juba selle vahejuhtumi. Üllatus oli päris suur kui 4 päeva hiljem saabus mulle paberkandjal kiri postkasti ebayst koodiga.
Sarnane lugu oli kui soovisime oma interneti ruuteri parooli vahetada. Nad tahtsid uue saata paberil postiga, loobusime sellest suurepärasest võimalusest ja elame edasi oma olemasoleva parooliga.

Mitte ühtegi dokumenti ei saadeta e-postiga, vaid kõik tuleb ise oma käega kohale viia või heal juhul postiga saata. Postist kahjuks vahel kaovad asjad, nii et kindlam on ikka ise kohale minna alati. Seda ka muidugi, kuna siin ei tunnistada digiallkirja.
Vahepeal oli meil Eestist paari dokumendi vaja. Kui muidu tundus mulle paberite taga ajamine igav ja keeruline, siis seekord ma lausa nautisin millise kergusega ja kiirusega see käis.

Kodu interneti pakett on meil võetud täiesti okei kiirusega ja eeldatavasti oleks pidanud töötama suurepäraselt. Reaalsuses juhtus nii, et kui näiteks tahtsid mõnda lehte avada, siis keskmiselt õnnestus see alles viiendal korral. Sinnani ütles, et inteneti levi puudub või leht pole saadaval. Jumal tänatud on just see minu abikaasa valdkond. Peale ühte õhtut arvuti ja ruuteri vahet käimist Karlil ning internett töötab imeliselt. Kui oleksin näiteks üksi siin sellises olukorras, siis istuks jätkuvalt refreshides lehti ja mõeldes, et kuidas need sakslased veel saavad nii sõbralikud ja rõõmsameelsed olla, kui nad ei saa isegi googeldada vajalikke asju:)

Kõik need seigad panevad hindama Eestit tunduvalt kõrgemalt. Iseenesest on see tore. Ise tahtsin ju näha eemalt oma elu ja mida ma võtan liiga iseenesest mõistetavana. Nii et palun – ise soovisin seda kõike:)

Head aega