Mina, meie ja fotograafia

Recent Posts

Isadepäeva öösel keerelnud mõtted

Isadepäeva öösel keerelnud mõtted

Eelmine nädal pole olnud üks kergemaid, just emotsionaalselt. Mitmed teemad on juhtunud, mis on viinud elu taaskord tõusujoonelt mõõnale. Eilne isadepäev oli meil vaatamata kõigele tore. Kuigi peame oma kolmandat isadepäeva, siis esimest korda sai Karli kodus olla meiega. Esimene aasta käis ta Võrus koolis […]

Anni

Anni

Pole vist väga palju külalisi praegu, kes lahkuks meilt ilma piltideta. Käisime Karli ja Itiga vanalinnas jalutamas ning avastasime, et autodele parkimiseks on avatud üks hoov, mis varasemalt on kinni olnud. Sealne ümbruskond on üsna räämas aga see koht ise on minu meelest ideaalne pildistamiseks. […]

HAAG

HAAG

Sõit Haagi polnud meil kodust õnneks eriti pikk. Kokku sõitsime vist umb 3h. Iti magas pool teed, koer hingeldas oma puuris terve auto õhu ära, meie Karliga rääkisime juttu ja õigepea olimegi kohal Haagis.

Holland on mulle alati tundunud selline koht, kus võiks elada järgmiseks. Ilmselt muidugi esmajoones vist selleks, et inimesed räägivad inglise keelt ilma probleemideta. See on isegi naljakas tegelikult. Meie elame Saksas täiesti piiri äärses linnas, kus eriti inglise keelt ei räägita. Sõites aga üle piiri poodi, oskavad automaatselt kõik inglise keelt. Meie kodust esimesse Hollandi poodi sõidab umb 15min.

Aga tagasi Haagi juurde. Tee peal tegin kiire googeldamise, mida seal head teha-näha oleks. Otsustasime seekord võtta hotelli toa asemel pisikese apartmenti, mis asus kohe suure pargi servas. Mõtlesin ise, et see on suurepärane lahendus. Mina eriline seikleja pole ja nii saame Itiga päeval parki minna, õhtul kui Karli ka on, lähme linna koos peale.

Kohale jõudes oli esimene veidi ebameeldiv üllatus, et linnas on igalpool tee remont või vahetatakse trammiteid ning seetõttu on väga paljud teelõigud suletud. Otsisime pimedas oma hotelli juurde pääsu päris kaua. Isegi nägime seda aga vahel oli trammitee vahetus ning ülesõit puudus. Karli jõudis seitse korda närvi minna ja kõik olemas olevad gps rakendused telefonist läbi proovida. Peale pikka edasi-tagasi sõitmist ja seiklemist olimegi imekombel kohal.

Saime kätte toa uksekaardi ning läksime teisele korrusele, üritasime tuppa nr 3 sisse saada. Karli käis mitu korda all küsimas, miks kaart ei tööta. Lõpuks tuldi alt vaatama, et miks ei tööta. Selgus, et meie tuba asub korrus kõrgemal, kus on samuti olemas tuba nr3:)

Tuppa astudes oli aknast vaade muljet avaldav. Tuba oli okei ja isegi üks imetilluke telekas oli laual olemas. Saime kohe selgeks et lubatud wifi hakib hirmsasti ning targem on raamatut lugeda, kui internetis olla. Puhkus seegi ju omamoodi.

dscf3120

dscf3153

Käisime kiire ringi poes ja tõime ühe pizza. Pizza kohas kohtasime ühte naist, kes polnud Eestist kuulnudki. Harisime siis kiirelt teda, kust tuleme ja mis keelt räägime. Karli isegi näitas kaardi pealt, kus Eesti asub. Kogu vestluse sai ilma probleemideta rääkida inglise keeles. Issand, milline õnnis tunne! On vist aru saada kogu mu jutust kui tüdinenud ma saksa keelest olen:)

Järgmine hommik ärkasime päiksetõusuga. Karli läks ära ja meie kolmekesi jäime oma pisikesest telekast multikaid vaatama. Mõtlesin, et veidi oleme toas niisama ja üks hetk lähme õue jalutama, otsime mõne mänguväljaku üles. Kuigi ilm läks järjest tuulisemaks ja vihma sadas järjest väiksemate vahedega, otsustasin siiski, et lähme õue ja jalutame kasvõi tunnikese. Nii tegimegi, vihma küll sadas vahepeal aga polnud hullu. Eks sügisel on alati see oht, et võib vihma sadada ja ilm on ideaalist kaugel. Vaatamata ilmale leidsime üles mänguväljaku ja veetsime toreda päeva.

Haagis elavad hollandlased on suured jooksjad. Saksas kohtab harva inimesi jooksmas, siin joostakse tuule, tormi ja vihmaga. Oma aknast igaljuhul näeme neid heas mõttes hulle kogu aeg. Samamoodi ei katkestatud trenni, kui hakkas sadama paduvihma ja tuul tahtis meie katuse minema viia.

Karli saabus tagasi oodatust tunnike varem nii suundusime linna peale. Kahjuks ilm jätkuvalt ei soosinud meie plaane, nii et linna otseselt näha ei saanud, kuid käisime söömas ja veetsime toreda õhtu sellegipoolest.

Järgmine päev oli väljas vihm asendunud tormiga, mis küll veidi vaibus lõuna paiku. Aga suures osas oli päev sarnane eelmisele. Kui Karli tagasi jõudis, otsustasime päev varem koju tulla. Tundus mõttetu seal pisikeses stuudio toas olla. Lisaks olid sinna ilmunud mingid lepatriinu laadsed kummalised putukad, keda ma kartsin. Käisime veel söömas, jalutasime natukene rannas. Kahjuks igasugu vaatamisväärsused ja muuseumid jäid seekord külastamata aga alati saab sinna tagasi minna. Kasvõi päeva veetma.

Linna suur osa on ka promenaad Pier, kus on terve ranna äär täis söögikohti ja turistipoode. Lisaks on randa pandud suur vaateratas, mis asub täiesti mere kohal. Vaaterattale sõitma meid ei kutsunud, kuna tormine tuul oli kohutav ja mina kardan kõrgust ka jubedalt. Söömas käisime mõlemad korrad just seal promenaadi ääres, toit oli imemaitsev mõlemas kohas. Hinnad muidugi polnud just kõige soodsamad aga kindlasti leiab linnast soodsamaid kohti, kust lihtsalt vaade pole nii ilus.

Oleme nii ära harjunud oma rahuliku, väikse Bocholtiga, et kogu see suurlinna melu tundus liig – autosid oli liiga palju nii sõitmisel kui parkimisel, suured majad üksteises kinni, kitsad tänavad, sigin-sagin igal kellaajal. Saime aru, et suurlinna inimesi meist ikka enam naljalt ei saa. Karli tegi õhtul kodus ettepaneku, et koliks Eestis maale hobuseid kasvatama. See on muidugi nali!

Vahelduseks on ütlemata mõnus kodust ära käia ja reisida. Ja hea osa on, kui suur nauding on peale seda taas koju tulla. Hakkasime juba vaikselt järgmisi reisi plaane tegema. Et ikka oleks jälle mõnus koju tulla:)

dscf3190

dscf3185

dscf3184

dscf3167

dscf3161

See on Iti tehtud pilt issist

dscf3160

Mina enamasti satun Karli telefoni piltidele, mis jõuavad minuni suure viitega. Niisiis tegin ühe selfie ka endast:)

dscf3156

dscf3175

dscf3187

dscf3147

Ja kui keegi mõtleb kuidas Bettile reis meeldis, siis ta magas seal sama hästi kui kodus. Kuna mina pole enam harjunud temaga ühes toas magama, siis see kõva norskamine ajas mind korduvalt öösel üles.

 

Natukene ühest ja natukene teisest

Natukene ühest ja natukene teisest

Elu on läinud igapäevaseks. Pole enam nii suur sündmus kui käivad külalised või kui ise liigume ringi. Ja nii on ka siin blogis jäänud kuidagi vaiksemaks. Pigem on postitused minu mõtetest kui meie tegemistest. Keegi võiks iga nädal mulle öelda teema, millest kirjutada:) Lisaks olen […]

Jälle minu mõtete jada

Jälle minu mõtete jada

Mul oleks justkui identiteedi kriis või äkki hoopis varajane keskea kriis. Jumal seda teab. Ma ei taha siia blogisse kirjutama tulla oma pahuraid tujutsemisi või pidevaid eneseanalüüse. Aga absoluutselt iga muu teemaline postitus, mida alustan, piirdub 2-3 lausega.  Seejärel läheb mu mõte läheb uitama ning […]

Sul on 86 400 dollarit

Sul on 86 400 dollarit

Täna jäi mulle Facebookis ette selline pilt

14492600_342783469403049_2123090992654865584_n

Ja teate, see on 100% õige!

Mina olen üks nendest, kes jääb kinni negatiivsetesse kommentaaridesse, kellegi tehtud iroonilisse märkusesse, ma tunnen ennast täiesti laostunult mõne tehtud vea pärast. Olen enda kõige suurem kriitik ja kõige väiksem motiveerija.

Olen alati vaadanud kadedusega oma vanemat õde ja venda. Nad on enesekindlad, teavad mida tahavad elust, astuvad oma eesmärgi poole ning ei lase ennast kõikuma lüüa teistest. Nad oskavad mõelda elule endast orienteeriutult. Nad seisavad enda tehtud otsuste taga. Nad on suurepärased juhid! Ma imetlen neid omadusi nendes. Huvitav, kuidas siis mulle neid omadusi ei jätkunud? Sest ma olin kolmas, viimane laps ja minu ajaks olid need otsas:)

Me oleme kõik ühes peres kasvanud aga ometi oleme väga erinevad.

Mina olen ideaalne assistent. Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja ilmselt ei suudaks juhina vastu võtta mitte ühtegi ebapopulaarset otsust. Naudin pigem tahaplaanile jäämist ning igatepidi abistamist. Elus aga ei saa olla assistent. Meeldib või ei, sa pead olema enda elu juht. Ei saa otsustamisi lükata kellegi teise kaela, pead ise oma otsused tegema ning kui need juhtuvad valed olema, siis nii on. Ei tohiks ennast jäädagi “karistama” ühe või teise tehtud vea või otsuse üle, sest elu läheb edasi ja ausalt, tegelikult kõik teevad vigu. Mul on halb komme jääda igakord kinni sellesse olukorda ning mitte edasi liikuda. Mõne valesti tehtud otsuse pärast suudan vahel ennast “karistada” mitu mitu kuud. Ma olen suurepärane ülemõtleja! Või äkki mul on lihtsalt liiga palju aega:)

Enda isiksuses on mul palju arengu ruumi veel. Aga teistpidi olen juba mõistnud, mõne osaga endas tasub lihtsalt leppida. Ei ole vaja ennast pidevalt sundida parem olema.

Õnneks vaba aja saan vaikselt sisustatud. Eelmise üleskutse peale sain mõned super pakkumised ning suutsin oma asjadega uuesti tagasi järjele saada, et neid edasi arendada:)

 

Aitäh

 

Midagi uut?

Midagi uut?

Teate seda tunnet, kus äkki on uus energia sees, tahaks teha midagi uut, midagi põnevat, midagi millele võiks pühendada iga on vaba hetke. Vot mul on see tunne! Aga mis see uus ja huvitav olla võiks, seda ei tea. Pildistamisega on nii, et see on […]

Kui juhtub midagi mõistuse vastast

Kui juhtub midagi mõistuse vastast

Me oleme Karliga tänaseks koos olnud üle 6 aasta ja mitte kordagi pole matustel käinud. Enamuse sellest ajast oleme ju olnud Eestis, alles viimase aasta eemal. Ja praegu tellin kolmandat matuse kimpu, mis viiakse meie eest kohale, kuna me ise ei saa minna. Igal korral […]

Lihtsalt mõned mõtted

Lihtsalt mõned mõtted

Absoluutselt peale igat Eestis käimist läheb mul aega, et jälle siia sisse elada. Muidugi mitte enam kuid või nädalaid nagu aasta tagasi aga umbes paar päeva olen täiesti “tühi”. Mulle tundub, et siinne elu on minu enda jaoks ülimalt igav. Minus ei toimu mitte mingit arengut ja kõik seisab. Pole minu armsaid inimesi siin, kellega kokku saada ja ühesõnaga kõik tundub halb ja paha.
Peale umbes päev-paar sellist mõtlemist hakkavad mulle meenuma pooleli jäänud projektid või ideed, mis pidid teoks saama peale Eestis käimist. Siis jälle aktiviseerun ja mõtlen, et kas ma midagi asjalikku seal Eestis elades üldse teeks kui kogu aeg võiks selle asemel, kellegagi kokku saada või jumal teab, millega tegeleda, mis suures pildis üldse pole oluline.

Samas muidugi näiteks minu pildistamised oleks ilmselt ammu juba hoo sisse võtnud kui oleksin püsivalt olemas. Mult ikka küsitakse, kas mõnel kindlal ajal olen olemas, tavaliselt kahjuks pole ja nii jäängi jälle ilma kliendist. Mis tegelikult teeb mind päris kurvaks. Ilmselt ei tahakski ma hetkel 7 päeva nädalas tuhiseda ainult mööda sessioone ja ööd läbi arvuti taga pilte töödelda aga veidi võiks “tööd” teha küll. Näiteks nädalavahetusel või õhtusustel aegasel võiks ju olla mõned sessioonid, mida saaksin Iti une ajal töödelda.

Teiselt poolt muidugi on praegu mul ideaalne aeg erinevate asjade jaoks, milleks tööl käies poleks aega või jaksu. Nii ootab mind kodulehe tegemine, mis seisab puhtalt laiskuse taga. Ostsin Eestist kaasa 3 raamatut, mis ootavad lugemist. Pinterestist olen leidnud pildistamise ideid, millest saan kõvasti õppida. Alustasime Itiga erinevate meisterdamise projektidega. Ja muidugi trenn, mille tegemise olin väga minimaalsele tasemele jätnud. Õnneks viimasega olen juba algust teinud ning tagasi proovin järjele saada. Ja selle nimekirjaga võiks veel pikalt jätkata tegelikult.

Nädalavahetusel võtsime ette jälle kohutava IKEAs käigu, mida oleme edasi lükanud juba tükk aega. Ostsime mõned uued asjad Iti tuppa ning lõpuks on tema tuba peaaegu valmis. Mille üle on mul ülimalt heameel:)

untitled-1

 

ÜLLATUS! Me käisime jälle Eestis

ÜLLATUS! Me käisime jälle Eestis

Vahepeal on siin taas suur vaikus haigutanud ja meie oleme oma kibekiiret elu elanud. Muidugi mitte Saksamaal, siin pole midagi kibekiiret vaid üsna teosammul aeglane:) Tegime kiire nädalase visiiidi taas Eestisse. Kõik algas sellest, et Karlil sai pass läbi ning tal oli vaja uus teha. […]

Esimest korda esimesse klassi

Esimest korda esimesse klassi

Mõni aeg tagasi ilmusid igasse poodi kummalised tuutud müügile, nägid välja nagu suured, papist peomütsid aga ilmselgelt polnud need peomütsid. Kuna siin on muidki imelikke asju müügil, siis ma ei pööranud erilist tähelepanu isegi sellele. Üks hetk aga oli Bocholti Facebooki grupis arutelu nende üle […]

Sessioon maisipõllul

Sessioon maisipõllul

Selle pildistamise esimest osa saad lugeda SIIT

Edasi liikusime maisipõllule, mis on lausa ideaalne pildistamise koht. Kunagi panen omal aias ühte nurka maisi kasvama, et saaks sellist tausta:) Ma ei tea, kas Eestis ei kasva mais või ma pole tähele pannud, igal juhul kellel soovi on, siis siin on neid põlde ohtralt ja minu meelest tulevad super pildid. Küsige aga julgelt pakkumist, kui siia kanti tulete.
Üht-teist muidugi teeksin järgmine kord teisiti aga et, mitte oma töid liiga kritiseerida, siis jätan need nüansid oma teada:)

DSCF2376-2

DSCF2383

DSCF2408

Aitäh