Mina, meie ja fotograafia

Siis kui tegevused saavad otsa

Eelmine nädal avastasin äkki peale hommikusööki, et istun diivanil ja igavlen. Ei mäletagi seda aega enam, millal ma seda teha sain. Pea 2 aastat pole mul õnnestunud tööpäeviti kohvi soojalt juua või sööki rahus lõpuni süüa ja äkki on igav. Ma olen unistanud igavlemisest lausa. Nüüd siis unistus täitus ja teate kui nüri see on. Lihtsalt olla ja igavleda. Iti mängib ise, ma pean ainult olemas olema ta jaoks vajadusel. Kodu on korras. Aga mida siis teha?
Ma olen nii püsimatu, et kuidagi ei oska nautida seda diivanil niisama olemist. Tahaks ikka midagi teha.

Alustasin täna 7.nädalat oma treeningkavaga. See vist on kõige aktiivsem ja püsivam tegevus,lisaks muidugi söögitegemisele ja muule sellisele.

Siiani on kogu aeg ootamas olnud mul erinevaid käsitöö projekte. Nüüd on need ka kõik tehtud. Mida siis teha? Võtsin pinteresti ette ja hakkasin otsima uusi ideid. Lappan tänaseni seda. Ei tule ühtegi asja ette, mida tahaks proovida või oleks vaja. Aga küll ma selleni jõuan. Ilmselt langeb valik mõne õmblemise projekti kasuks aga mis, vot seda veel ei tea.

Ühtepidi teeb mind õnnelikuks, et mul nii pisimured on aga teistpidi – no jube igav on:)

 

2016-02-20 11.30.15-2
Õmblesin Iti Kriti nukuvoodisse voodiriided

 

Aitäh



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga