Mina, meie ja fotograafia

Spouses club

Kogu aeg arvasin, et kuna oleme siin, siis see aasta tulevad jõulud väga rahulikud. Istumegi 24.detsember oma perega ja kõik. Ei mingit jõulude sagimist nagu Eestis on olnud. Ilmselgelt arvasin valesti:)

Olen oma pildistamise väljakutsega nii maas, et ei tea kas jõuangi enam järjele. Eks paistab.

Meiesuguste välisteenistuses viibivatele naistele on abikaasade klubi, mis käib keskmiselt koos  kord kuus. Seoses teiste poolte viibimisega Hispaanias on olnud veidi teistmoodi see süsteem aga eks edaspidi loksub taas paika. Eriti meeldib mulle plaan, et alates jaanuarist hakkavad paar korda kuus olema lastele play dates-id. Meie Itiga hakkame nendel kindlasti käima.

Aga jõuluõhtusöögile minekut või mitte minekut kaalusin kuni viimase päevani. Siis otsustasin, et miks mitte minna. Oli tore üle pika aja ennast korda teha, kleit selga panna ja minna, olla natukenegi väljas oma ema-rollist. Õhtusöök toimus restoranis Namaste. Sõites sinna olin umbes 3 korda täiesti veendunud, et Waze on saatnud mind kuskile jumal teab kuhu ning sinna restorani ma ei jõua. Kuid 40min hiljem olin õnnelikult kohal. Söök oli suurepärane, seltskond oli tore ja nii venis minu seal viibimine tunduvalt pikemaks kui esialgu olin arvanud.
Seltskonnas tuli juttu ka minu püüdlus fotograafiks saada. Väga motiveeriv oli kuulda, kuidas minu tehtud pilte on vaikselt juba vaadatud ning kuulata analüüsi, miks kellelegi meeldib mõni pilt. Kõik pakkusid ennast lahkelt modellideks. Nii otsustasingi, et ega enne ei juhtu midagi kui ükskord ei algust ei tee. Muidugi esimeseks pildistan tuttavate perekonda. Nii on homme mul esimene perekonna photoshoot. Loodan, et kõik läheb hästi ja saan ilusaid pilte. Olen ise hästi elevil sellest aga samal ajal ka pabistan ka veidi ikka. Ehitasin vahepeal oma stuudionurga ka valmis aga sellest kirjutan kunagi hiljem.

Õhtusöögilt koju jõudes magas Iti Krit juba sügavat ööund. Mingi hetk ärkas korra ja kui läksin teda uuesti pikali panema, siis oli nii rõõm nii suur emmet nähes, et hüüdis kohe kõvasti  – emme, emme. Ise kallistas mind samal ajal ja musitas, tegi pai ning kallistas veel. Peale kõike seda oli uni läinud ja istusime veel tunnikese üleval rõõmsalt. Tema ikka iga mõne aja tagant vaatas mulle otsa, naeratas suurelt ja tegi musi. Ütles vaikselt igakord – emme:)

2015-12-16 22.35.49-1

Head aega

 



4 thoughts on “Spouses club”

  • Nii lahe, et selline klubi eksisteerib! Esiteks on lihtsalt hea võimalus sotsialiseerumiseks ja teiseks on inimesi, kes ilmselt mõistavad antud elukorraldust ja jagavad samu rõõme/muresid.

    Loodan, et pildistamine läks hästi! 🙂

    • On tõesti hea. Nõustun suga täielikult:) Mul on muidugi hea sealt omale modelle leida pildistamiseks:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga