Mina, meie ja fotograafia

Vanaema käis külas

Nagu arvata oli, siis ema külas oleku ajal haigutab siin see nädal suur vaikus. Märkamatult saigi nädal läbi ja oleme taas Iti Kritiga kahekesi. Iti mugandas vanaema sõna ammaks. Nii, et täna viisimegi amma lennujaama ning ta sõitis tagasi koju. Mina muidugi lahistasin nutta mitu tundi.
Ega me ei teinudki midagi erilist aga samas on iga päev saabus õhtu tavapärasest tunduvalt kiiremini.

Iti Krit esimeseks veidi võõrastas ema aga kui selgus, et ema tõi talle raamatuid ja nuku, siis tahtis kõike taga koos vaadata. Nõudis isegi ema võilevast ampsu:) Mina muidugi olin topelt õnnelik ema on siin oleku üle ning Iti taga nii üliheameelega koos mängib.

See tundub tõeline luksus kui keegi teine teeb söögi valmis, paneb nõud masinasse ja koristab õhtul toa ära. Sama oli siis kui Ivica siin oli. Kui enamuse aja peab üksi kõike tegema, siis õpib neid kordi hindama väga.

Mulle meeldib kui käivad oma inimesed külas, kellel pole erilisi ootusi, et peaksin neid kuidagi lõbustama või mõtlema mingit programmi neile tegevuseks.
Mulle meeldib, et isegi külalistega on Itil oma päeva rutiin ikka sama ja kõik oma lõunauned magaks ta oma voodis. See teeb minu elu kergemaks ja tema rõõmsamaks.
Emaga käisimegi igapäev jalutamas ja mängväljakutel, veidi shoppasime, näitasin tallegi meie armastatud talu poodi, kus oli varasemalt kõrvitsa näitus ning rääkisime õhtuti palju juttu. Ise nautisin kõike nii nii väga, et unustasin isegi pilte teha enamjaolt. Alles viimastel päevadel tuli meelde ja siis tegin.

Nüüd oleme paar nädalat kahekesi ja õnneks saabki see teistpidi kohutav aeg otsa.

DSCF2073

2015-11-14 12.48.09-2

2015-11-16 11.53.31 HDR-2

2015-11-16 11.53.43

 

Allkiri

 

 

 



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga